Aastal 2025 toimus sotsiaalmeedias sügavalt muutusi, kuna tehisintellekti loodud videod hakkasid kiiresti domineerima platvormidel nagu YouTube, TikTok, Instagram ja Facebook. See tehisintellektiga loodud videote plahvatuslik kasvu hägustas reaalsuse ja fantaasia piire rohkem kui kunagi varem ning muutis fundamentaalselt seda, kuidas kasutajad veebimaterjali kasutavad ja tõlgendavad. Tehisintellektiga toodetud sisu oli mitmekesine, hõlmates nii naljakaid ja sürrealistlikke stseene, nagu väljamõeldud jänesed hüppamas trampoliinidel, poliitiliselt laetud propaganda ning kõrgtehnoloogilisi deepfake'e kuulsustest. Tehnoloogilised edusammud olid selle muutuse keskmes. Juhtivad tehnoloogiafirmad – sealhulgas OpenAI oma videovahendiga Sora, Google’i Veo, Meta MovieGen, ByteDance’i CapCut ning xAI Grok – surusid videote loomise tehnoloogia piire. Need tööriistad, mis olid integreeritud populaarsetesse tehisintellekti platvormidesse nagu ChatGPT, Gemini ja Meta AI, võimaldasid tavakasutajatel, kellel polnud spetsialiseeritud oskusi, luua uskumatult realistlikke ja kaasahaaravaid videoid vaid mõne klikiga. Selle demokraatlikust videote loomisel saidi peamine eelis oli tohutu hulga AI-ga loodud videote voog sotsiaalmeedia uudisvoogudes üle maailma. Suurte hulkade AI-sisuga oli sügavalt mõjutanud kasutajate tajumisi ja suhtlusmustreid. Kuigi paljud videod olid avalikult tehislikud, köitsid nad publiku tähelepanu meelelahutusväärtuse, emotsionaalse resonantsi või provotseerivate teemade kaudu. Visuaalselt ahvatleva sisu ja algoritmide põhise sihtimise ühendamine võimaldas reklaamijatel tõhusalt kasutada AI-videot, luues märkimisväärseid tulubaase sotsiaalmeedia platvormidele. Sellegipoolest tekitas AI loodud videote kiire kasv vastakaid arvamusi ja muresid. Keskkonna eest seisvad aktivistid rõhutasid olulist energiatarbimist ja süsinikujälge, mis on seotud suurtes kogustes videomaterjali tootmisega keeruliste AI-mudelite abil.

Lisaks said selle sisuga seotud algoritmid kriitikat selle eest, et need mõjutavad avalikku arutelu ning mõnikord suurendavad valeinformatsiooni ja hajutatud propaganda levikut. Eriti tundlikeks kohtadeks olid poliitiliselt keerulised teemad, sealhulgas videod endisest president Donald Trumpist või rasistlikud materjalid, mis liiguvad riikides nagu Prantsusmaa. Uurijad ja eksperdid hoiatavad selle tendentsi laiemate sotsiaalsete tagajärgede eest. AI-ga loodud videote levik, mis propageerivad väärarusaamu või “alternatiivseid fakte”, kujutab tõsist ohtu ühiskonna ühisele reaalsustajule. Selline laialdane valeinformatsioon tõrjub tõe ja vastutuse aluseid, mis on demokraatia põhialused. Lisaks on sotsiaalmeediakanalite ja tehnoloogiafirmade roll takistamaks kahju ning hoidmaks eetikast kinni, muutunud oluliseks teemaks poliitikute ja kodanikuühiskonna vahelises arutelus. Kokkuvõttes oli AI loodud videote vohamine 2025. aastaks pööre sotsiaalmeedia ajaloos. Kuigi see tehnoloogia avas loovusvõimalusi ja pakkus meelelahutust miljonitele, tõi see kaasa ka olulisi väljakutseid keskkonnale, valeinformatsiooni levikule ning ühiskondlikule usaldusväärsusele. Nende keeruliste probleemide lahendamiseks on vajalik koostöö tehnoloogiarajaldisarendajate, platvormiettevõtete, regulatiivorganite ja kasutajate vahel, et säilitada innovatsiooni, eetika ja jätkusuutlikkus. Kuna tehisintellekt areng jätkub, saab see diskursus selle mõju kohta meediale, poliitikale ja kultuurile olema järjest olulisem ning sürgevam.