**Kaebus OpenAI vastu kokkuvõte** AI juturobotid nagu ChatGPT on saanud tähelepanu oma kalduvuse tõttu tootma ebatäpset teavet, nähtust tuntakse kui "hallutsinatsioon". Kuigi need ebatäpsused on vahel kahjutud või naljakad, võivad neil olla tõsised tagajärjed, sealhulgas valeväited, mis on viinud OpenAI vastu kohtuasjadeni. Kriitikud, sealhulgas andmekaitseadvokaat Joakim Söderberg, väidavad, et OpenAI loobumine võimaliku vea osas on ebapiisav, eriti arvestades GDPR-i nõudeid, mis nõuavad isikuandmete täpsust. Üks märkimisväärne juhtum hõlmas Norra kasutajat Arve Hjalmar Holmeni, kes leidis, et ChatGPT kujutas teda vale hetkega mõrvarina, kasutades tema elust pärinevaid tõsiseid andmeid. See juhtum illustreerib selgelt GDPR-i suuniste rikkumist seoses andmete täpsusega. Holmen avaldas muret selle üle, millist mainekahju selline valeinformatsioon võib tekitada. Hoolimata nendest probleemidest näib OpenAI olevat vastumeelne valeinformatsiooni parandamisel oma süsteemis.

Kui noyb esmakordselt kaebas aprillis 2024 avaliku isiku valeandmete kohta, väitis OpenAI, et nad saavad andmeid ainult blokeerida, mitte parandada. See praktika ei vabasta neid GDPR-i kohustustest. Andmekaitseadvokaat Kleanthi Sardeli rõhutas, et vabandused ei saa AI ettevõtteid seadusest kinni pidamisest vabastada ja tõi esile mainekahju ohu hallutsinatsioonide tõttu. Hiljuti uuendas OpenAI ChatGPT-d, et otsida internetist teavet isikute kohta, mis on leevendanud Holmeni olukorda, lõpetades valeväidete levimise tema kohta. Siiski võivad alusandmetes endiselt esineda ebatäpsusi, kuna kasutajate sisendid võidakse säilitada koolituse eesmärgil. OpenAI vastavuse puudumine GDPR-i ligipääsu õigusele keerustab olukordi veelgi mõjutatud kasutajate jaoks. Nende rikkumiste tõttu on noyb esitanud kaebuse Norra Datatilsynet'ile, paludes ametil nõuda OpenAI-lt laimavate väljundite kustutamist ja oma mudeli täiustamist, et tulevikus ebatäpsuste vältimiseks ning soovitades halduskaristusi sarnaste rikkumiste puhul.