Viimastel aastatel tehtud uuringud on pakkunud olulisi teadmisi suurte keelemudelite võimekustest, kui neid kohandada spetsiifilise keelelise ja kultuurilise materjaliga — antud juhul itaalia uudistetekstidega. Uurijad leidsid, et peale arenenud tehisintellekti mudelite koolitamist kogu itaalia uudisteartiklite kogumiga, oli nende sünteetiline uudiste sisu nii realismlik, et emakeelsed itaallased vaevu suutsid eristada tehisintellekti loodud tekste ja inimajakirjanike kirjutistest. See avastus tõstab esile nii keelemudelite ja loomuliku keele töötlemise tehnoloogilise arengupöörde kui ka uued väljakutsed, mida tehisintellekt uudistesektoris saab pakkuda. Uuringus kasutati tipptasemel suurt keelemudelit — tehisintellekti süsteem, mille eesmärk on mõista ja genereerida inimlaadseid tekste — ning selle treenimine toimus ainult itaalia uudiste sisuga andmestiku toel. Selle protsessi kaudu sai mudel omandada eripäraseid keelelisi nüansse, kontekstuaalseid korraldusi ja stiililisi konventsioone, mis on iseloomulikud professionaalsele itaalia ajakirjandusele. Tulemusena loodi uudisteartikleid, millel oli loogiline narratiiviline vool, faktiline täpsus ning sobiv toonus, muutes isegi emakeelseid lugejaid raskeks otsustada, kas tekst on inimese või tehisintellekti loodud. Oluline järeldus sellest uurimusest on see, kui lihtsalt saab tehisintellekti kasutada nn „sisu-farmide” — suurte operatsioonide, mis toodavad massiliselt teksti sageli madala kvaliteedi või eksitava sisuga, eesmärgiga manipuleerida arvamust, suurendada veebiliiklust või levitada valeinfot.

Tehisintellekti võime kiiresti ja suurel hulgal genereerida uskumatult usaldusväärset uudiste sisu lisab uue mõõtme võitluses valeuudiste vastu. AI-põhise sisu tuvastamine muutub nüüd veelgi keerulisemaks, raskendades platvormide, regulatiivorganite ja tarbijate katseid kontrollida veebiuudiste autentsust. Traditsioonilised meetodid, mis põhinesid keeleliste ebatäpsuste või stiililiste vastuolude ülesleidmisel, vähenevad tõhususelt ning nõuavad nüüd arenenumaid tuvastusstrateegiaid — näiteks järelevalvaaritmeetodite kasutamist, AI-sünteesitud teksti vee märgistamist või meedialeerimise parandamist. Lisaks toovad need tulemused esile ka laiemad eetilised ning ühiskondlikud probleemid. Võime toota eristamatut sünteetilist uudiste sisu ning seda kasutada infolevituseks manipuleerimise, propaganda või usaldamatusse mõjude all hoidmise eesmärgil võib ohtu seada nii isiklikku usaldust kui ka demokraatia alustalad ning avalikku diskursust laiemalt. Uurijad soovitavad tasakaalustatud lähenemist, mis kasutab tehisintellekti ajakirjandustöö automatiseerimise ja tõhustamise hüvede nimel, samal ajal rakendades ranged kaitsemeetmed võimalike kuritarvituste ennetamiseks. Koostöö tehnoloogide, ajakirjandustöötajate, poliitikute ning kodanikuühiskonna vahel on hädavajalik, et kehtestada läbipaistvuse, vastutuse ja autentsuse raamistikud. Kokkuvõttes näitab see uuring, et suurte keelemudelite spetsialiseeritud keelealastele treeningutele kohandamine ning nende tulemuseks saadud väga veenvad sünteetilised uudisteanalüüsid on nii tehnoloogiline läbimurre kui hoiatus. Kuna tehisintellekt jätkuvalt areneb, on vajalikud teadvelolek ja ennetavad meetmed informatsioonisüsteemide terviklikkuse ning ühiskonna kaitsmiseks AI-põhise valeinfo kahjulike tagajärgede eest.