Tänapäeva ajastul, mil digitaalse sisu tarbimine on igaühele enneolematult suur, on mured kahjuliku ja sobimatu veebipõhise materjali kergesti kättesaadavusega viinud olulise arengu sisu moderatsiooni tehnoloogiate valdkonnas. Nendes on üha enam arendatud ja kasutusele võetud tehisintellektion põhinevad videomoderatsiooni süsteemid, et hallata arvukat videote üleslaadimist erinevatel platvormidel. Need tehisintellekti tööriistad analüüsivad hoolikalt videoid, et tuvastada ja märkida sisu, mis rikub kogukonna norme, keskendudes vihkamiskõnele, vägivallale, paljastavale pildimaterjali ning muule kahjuliku või sobimatule sisule. Automaatse sellise sisu tuvastamise abil püüab süsteem vähendada materjali levikut, mis võiks kasutajaid, eriti alaealisi ja haavatavaid gruppe, kahjustada. Tipptehnoloogiaettevõtted nagu YouTube ja Facebook, mis mahutavad miljardeid kasutajate loodud videoid, on AI-moderatsiooni tehnoloogiate integreerimisel esirinnas. Kasutajatelt ja regulaatoritelt kasvava surve all näevad need ettevõtted tehisintellekti sisumoderatsiooni asjassepeegeldatavana olulise vahendina kahjulike videote kiireks eemaldamiseks ning ootamatute vaatajate tegevuse piiramiseks. Hoolimata nende lubadustest seisavad AI-moderatsiooni tehnoloogiad silmitsi märkimisväärsete väljakutsete ja vastuoludega. Täpsus on esmaseks mureks, kuna AI peab usaldusväärselt eristama tõeliselt kahjulikku sisu sobivast või kontekstuaalselt sobivast videost. Vead võivad põhjustada valesid eemaldamisi, mis petturustavad loojaid ja kasutajaid. Teine oluline küsimus puudutab algoritmilist eelarvamust, mis tuleneb treeningandmetest ning võib põhjustada ebaõiglast kohtlemist teatud gruppide või vaatenurkade suhtes.

Jätkuvad arutelud keskenduvad AI-süsteemide kujundamisele tasakaalustatuks ja läbipaistvaks, et vältida ühiskondlike eelarvamuste või vähemuste häälte tahtlikku või tahtmatut tõrjumist. Samuti avaldub hirm liigse censoerimise ees: agressiivne AI-moderatsioon, mille eesmärk on tagada vastavus juhistele ja regulatsioonidele, võib tõkestada vaba väljendust, eemaldades õiguspärase, kuid võimalikus vastuoluline sisu. Kasutajate kaitse ja vaba mõttevabaduse tasakaalustamine on tehnoloogia valdkonnale endiselt keeruline väljakutse. Eksperdid rõhutavad pideva inimlikku järelevalvet ning soovitavad, et AI oleks abivahend, mitte asendus inimmoderaatoritele. Inimese sekkumine on hädavajalik AI-ga võimalike nüansside ja kultuuriliste kontekstide mõistmiseks, eriti tundlikes küsimustes. Tehisintellekti videomoderatsiooni valdkond areneb kiiresti ning seda toetab jätkuv uurimistöö, mis keskendub süsteemide võimekuse ning õiguse edendamisele. Tehnoloogiaettevõtted, poliitikud ja ühiskond peavad koostööd tegema, et luua raamistikke, mis hõlmaksid AI-moderatsiooni eetilisi standardeid ja ühiskondlikke ootusi. Sügavamat ülevaadet AI-põhisest videomoderatsioonist, sh tehnilistest detailidest, tööstuse vaatenurkadest ning laiemast digitaalsest mõjust, pakub The New York Times. Kuna veebiplatvormid peavad toime tulema kasvava videomaterjali voogudega, jääb AI-moderatsioon võtmetähtsusega tööriistaks turvalisema ja ohutuma veebiconstrooumi edendamisel. Siiski nõuab nende tööriistade õiglane ja tõhus kasutuselevõtt pidevat valvsust, läbipaistvust ning pühendumist kõigi kasutajate õiguste ja väärika kohtlemise tagamisele. 21. oktoobril 2025 avaldatud artikkel pakub ajakohast ülevaadet tehisintellekti ja veebisisu ohutuse ristumiskohast, rõhutades nii AI transformeerivat potentsiaali kui ka keerukaid väljakutseid, mis AI-sisuloome ja moderatsiooni valdkonnas esinevad.