Tehisintellekti (TI) rakendamine videovalvesüsteemides on muutunud olulisel teemal poliitikute, tehnoloogiaekspertide, kodanikuõiguste eestkõnelejate ja avalikkuse seas. Kui TI areneb, pakub selle integreerimine valve- ja jälgimissüsteemides olulisi eeliseid avaliku turvalisuse parandamiseks, kuid samas tõstatab tõsiseid privaatsust ja andmekaitsega seotud küsimusi. TI-toega videovalve kasutab arenenud algoritme videovoogude reaalajas analüüsimiseks, võimaldades kiiremat ja täpsemat potentsiaalsete ohtude tuvastamist. See võimaldab õiguskaitseasutustel kiiresti reageerida kuritegevusele, liiklusõnnetustele või kahtlastele käitumistele. Täpsemalt rahvarohketes kohtades nagu lennujaamad, rongijaamad ja linnakeskused, aitab TI-valve tuvastada riske ning vältida ohtlike olukordade eskaleerumist. Üks suuremaid eeliseid TI-surve all on selle võime töödelda pidevalt suuri hulki visuaalset teavet, mis ületab inimese suutlikkust. Erinevalt traditsioonilisest jälgimisest, mis sõltub turvatöötajate vaatamisest mitmele kaamerapildile ja millel on väsimuse või vea võimalus, suudavad TI-süsteemid avastada ebatavalist käitumist, tuvastada nägusid või objekte ning teavitada operaatorit kiiresti, suurendades olukorra mõistmist ja tõhusust. Siiski toob TI-tuginedesüsteemide kasutuselevõtt kaasa olulisi väljakutseid, eriti üksikisiku privaatsuse ja andmekaitse küsimustes. Videandmete ulatuslik kogumine ja analüüs võib viia massilise jälgimise olukordadeni, kus inimesi jälgitakse pidevalt ja ilma nõusolekuta. Näotuvastus koos TI-ga võimaldab identifitseerida ja jälgida inimesi eri kohtades, mille tulemusena tõstatub muret riikliku või korporatiivse jälgimise ulatuslikkuse pärast. Andmekaitse on samuti kriitiline, kuna videandmed sageli sisaldavad tundlikku isikuandmeid.

Ilma asjakohaste kaitseteta on need andmed haavatavad häkkimise, volitamata juurdepääsu või väärkasutuse eest, mis võib paljastada inimeste liikumisi, käitumist ja identiteete ning põhjustada diskrimineerimist, jälitamist või muid kahjustusi. Samuti võivad AI-algoritmid sisaldada eelarvamusi nende koolitusandmetest tulenevalt, põhjustades ebatäpsusi või ebaõiget kohtlemist; näiteks näotuvastusüsteemid näitavad mõnikord suuremaid vea põhjusi teatud demograafilistes gruppides, mis võib viia valedeks tuvastusteks või sihikul olevate inimesteni. Tasakaalu leidmine parema avaliku turvalisuse ja privaatsusõiguste kaitse vahel on keeruline ja pidev väljakutse. Poliitikakujundajad peavad välja töötama regulatsiooniraamistiku, mis tagab läbipaistvuse, vastutuse ja õigluse, hõlmates standardeid andmete minimaalsete koguste kogumiseks, nõusoleku saamiseks, eesmärgipärasuse piiramiseks ning tugevate turvameetmete rakendamiseks. Tehnoloogiaarendajad mängivad samuti olulist rolli privaatsust säilitavate funktsioonide arendamises, näiteks anonüümsustehnikate ja rangete andmejuurdepääsupiirangute loomisel. Valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna koostöö on hädavajalik usalduse tugevdamiseks ning parimate praktikate juurutamiseks. Läbipaistev ja kaasav avalik arutelu TI-põhise jälgimise üle on oluline eetiliste dilemmade lahendamiseks. Haridus- ja teavituskampaaniad aitavad inimestel mõista nende tehnoloogiate mõjusid ning nende õiguste eest seista. Kokkuvõttes pakub TI-põhine videovalve olulisi parandusi julgeolekus ja kriisiolukordades reageerimises, kuid kaasneb ka märkimisväärsete muredega privaatsuse rikkumise ning andmekaitse nõrkuste osas. Järgmised sammud nõuavad tasakaalukat ja vastutustundlikku lähenemist, mis kasutab ära tehnoloogilisi arenguid ning samal ajal austab üksikisiku vabadusi ning soodustab läbipaistvat dialoogi kõikide osapoolte vahel.