Viimastel aastatel on linnad üle kogu maailma kasvatanud tehisintellekti (TI) kasutamist videovalvesüsteemides, et parandada avalike ruumide jälgimist. Need arenenud süsteemid kasutavad keerukaid masinõppe algoritme, et reaalajas jälgida ning analüüsida otseülekandeid, eesmärgiga tõhusamalt tuvastada kahtlaseid käitumisviise ja julgeolekuohte kui traditsioonilised meetodid võimaldavad. See kasutuselevõtt peegeldab laiemat trendi tehnoloogiliste uuenduste rakendamisel, mille eesmärk on suurendada linnaruumi turvalisust ning tulla toime suure ja keeruka elanikkonnaga, kus õigeaegne juhtumi avastamine on kriitiline kuritegude ennetamisel ja avaliku ohutuse tagamisel. TI abil juhtimise süsteem suudab töötleda samaaegselt suurtes andmemahtudes ning eristada ebatavalisi tegevusi, mis võimaldab kiiresti reageerida ning mitte peatuda inimeste väsimuse või tähelepanu hajumise tõttu. Üks suuremaid eeliseid TI-valve süsteemides on inimese eksimuste ja hilinemiste vähendamine. Inimoperaatorid võivad väsida või jätta olulise sündmuse tähelepanuta, kuid TI algoritmid tagavad pideva ja tähelepanuta tegevuse jälgimise. See pidev analüüs võimaldab kiiremat reageerimist, mis võib päästa elusid hädaolukordades, nagu terrorirünnakud, jõhkrad kuriteod või kiire reageerimine. Samuti on TI jälgimissüsteemid skaleeritavad ja kohandatavad: linnad saavad neid uuendada ning treenida, et ära tunda uusi ohu mustreid. Näiteks näotuvastus, objektide tuvastus ja käitumise analüüs muudavad nende võimeid tõhusamalt kurjategijaid või kahtlaseid esemeid avalikes kohtades tuvastada. Hoolimata nende eelistest tekitab TI-põhine jälgimine aga olulisi eetilisi ja privaatsusküsimusi.

Privaatsusameti aktivistid hoiatasid, et leviv TI-monitooring ähvardab massilise jälgimisega rikkuda isikute õigusi privaatsusele ning vabadusele, kogudes pidevalt andmeid ning koostades üksikasjalikke profiile ilma nõusolekuta. Kritiseeritakse ka võimalikke kuritarvitusi, sealhulgas eelarvamustele toetuvat sihikul määratut demograafiliste rühmade jälitust või näotuvastust tehnoloogiate väärkasutamist. Mõne rakenduse läbipaistmatus ning vastutuse puudumine suurendab samuti muresid, kuna kodanikud ei pruugi olla teadlikud jälgimise mahust ning sellest, kuidas andmeid hoitakse ja kasutatakse. Vastukaaluks nõuavad eksperdid ning kodanikuühendused konkreetseid regulatsioone ning tugevat järelevalvet, et TI-jälgimine vastaks inimõigustele ja eetilistele standarditele. Neid meetmeid võib kuuluda andmete kogumise limiteerimine, andmete turvaline hoidmine, läbipaistvuse tagamine TI kasutamisel ning avalik osalus ja õiguskaitsemehhanismid võimalike liialduste korral. Mõned linnad on juba neist meetmetest osa võtnud — andmeid anonüümistamine, tundlike andmete piiramine ning regulaarne süsteemide eelkohtamine ja õigluse auditid — ning rõhutavad samal ajal avalikkuse kaasamist ning ikkagi tasakaalu tehnoloogiliste võimaluste ja põhiliste vabaduste kaitse vahel. Kuna linnad jätkavad TI integreerimist avaliku ohutuse süsteemidesse, näitavad need tehnoloogiad suurt potentsiaali turvalisuse muutmiseks. Kuid nende edukus sõltub mitte ainult tehnilisest tõhususest, vaid ka eetilistest kaalutlustest, õiguslikest raamistikest ning ühiskondlikust usaldusest. Jätkuv uurimistöö, läbipaistv juhtimine ja teadlik avalik arutelu on olulised, et kujundada vastutustundlik ja turvaline AI-põhise videovalve tulevik üle maailma.