Juhtimisorganisatsioonid üle kogu maailmas rakendavad järjest enam tehisintellekti (TI) tehnoloogiaid oma videovalvesüsteemides, et parandada avaliku ruumi jälgimist. See üleminek TI-põhisele valvele kujutab endast olulist muudatust viisides, kuidas ametivõimud töötavad avaliku ohutuse tagamisel ja kriminaalsete tegevuste ennetamisel. TI videovalvesüsteemid analüüsivad reaalajas live-videoodteid, võimaldades automaatselt tuvastada kahtlast käitumist ja tegevusi. Erinevalt traditsioonilistest seadistustest, mis sõltuvad suurel määral inimoperaatoritest ja mitme ekraani jälgimisest, suudab TI samaaegselt töödelda suuri visuaalsete andmete hulke. Need süsteemid kasutavad arenenud algoritme ebatavaliste mustrite, näiteks viibimisest või ootamatutest liikumistest või lubamatust sissepääsust piiratud alades märkamiseks, mida muidu võib jääda märkamata. TI valve peamine omadus on näotuvastustehnoloogia. Need süsteemid saavad skaneerida nägusid videomaterjalis ja võrrelda neid teadaolevate isikutega, sealhulgas huvipiirkondades või läbiotsimisteadete alusel identifitseeritud isikutega. See võimaldab kiiret kahtlusaluste tuvastamist ja asukoha määramist, mis võiks anda õiguskaitseorganitele võimaluse sekkuda enne, kui juhtumid eskaleeruvad. TI integreerimine võimaldab ka koheseid teateid kohapeal olevatele ametivõimudele, kui potentsiaalsed ohud avastatakse. See reaalajas reageerimine suurendab tõenäosust, et juhtumid ennetatakse või kiiresti lahendatakse, aidates kaasa kogukonna üldisele ohutusele, võimaldades kiiremat õiguskaitse reaktsiooni ja vähendades kuritegevust. Vaatamata nendele selgetele eelistele tõstatab TI kasutuselevõtt videovalves olulisi privaatsus- ja eetilisi küsimusi. Paljud kodanikuõiguste organisatsioonid ning privaatsuslobbied hoiatavad, et laiaulatuslik jälgimine võib rikkuda inimeste õigusi privaatsusele ning vabadusele liikuda.

Isikuandmete, sealhulgas biometriliste andmete (näiteks näo piltide) kogumine ja analüüs võib kaasa tuua riske seoses andmeturvalisuse ja potentsiaalse väärkasutusega. Poliitikud, tehnoloogiaarendajad, juriidikud ning avalikkus osalevad praegu aruteludes, et luua tugevaid eetilisi suuniseid ning andmekaitsestandardeid. Nende raamide eesmärk on tasakaalustada TI-parandatud avaliku ohutuse kasu ning privaatsuse kaitse ja tehnoloogia kuritarvitamise tõkestamise vajadust. Kavandatud meetmed hõlmavad andmete säilitamise piiranguid, läbipaistvuse tagamist jälgimistegevustes ning rangete juurdepääsupiirangute kehtestamist tundlikele andmetele. Samuti tegeletakse algoritmilise kallutatuse ja täpsuse küsimustega. On oluline, et TI-süsteemid ei sihiks ega eksiks vastavalt demograafilistele tunnustele liiga suurel määral. Jätkuvad uuringud keskenduvad õiglasuse ja usaldusväärsuse parandamisele, kasutades mitmekesiseid andmekogusid ja põhjalikke teste enne nende tööle rakendamist. Kokkuvõttes pakub TI videovalve kasutuselevõtt õiguskaitseorganitele võimast vahendit avaliku ohutuse tõstmiseks ning reageerimise kiirendamiseks ohtudele. Siiski tuleb seda arengut toetada tugevate kaitsemeetmetega, mis väärindavad privaatsust, tagavad eetilise kasutamise ning säilitavad avalikkuse usalduse. Kuna TI tehnoloogia areneb, on jätkuv dialoog kõigi osapoolte vahel hädavajalik, et hallata nende innovatsioonide poolt esile kerkivaid keerukaid väljakutseid ja võimalusi õiguskaitse jälgimises.