Viimastel aastatel on üle maailma linnad üha enam rakendanud tehisintellekti (TI)-põhiseid videovalvesüsteeme, et parandada avalikku julgeolekut ja turvalisust. Need arenenud süsteemid kasutavad masinõppe algoritme, mis analüüsivad videovoo reaalajas, võimaldades kiiresti ja täpselt tuvastada ebatavalisi käitumisi ja võimalikke ohte. Võrreldes traditsiooniliste meetoditega parandab TI-valve märkimisväärselt õiguskaitseorganite võimet reageerida kiiresti, ennetada kuritegusid ja juhtuda tõhusalt hädaolukordades. TI-toega videovalve hõlmab keerulist tarkvara, mis suudab ära tunda mustreid, anomaale ja spetsiifilisi tegevusi rahvarohkes või linnakeskkonnas. Näiteks võivad need süsteemid tuvastada kahtlase tegevuse, nagu piigid keelatud aladel, unattended paki või järsu kogunemise, mis viitab võimalikele rahutustele või kavandatud rahutustele. Automatiseerides suurehulk videandmeid jälgimise, vähendab TI sõltuvust inimoperatiivsetest, kelle tähelepanuvõime või videosisu maht võivad olla piiratud. See suurem valvsus ja kiire ohu tuvastamine võib päästa elusid, vähendada kuritegevust ning parandada üldist avalikku julgeolekut. Paljud linnad teatavad positiivsetest tulemustest nende tehnoloogiate kasutuselevõtust alates. Suurlinnades on TI-põhine jälgimine aidanud ennetada terrorirünnakuid, leida kadunud inimest ning lühendada reageerimisaega kriitilistes olukordades. Lisaks pakub see väärtuslikku teavet proaktiivseks politseitööks ja kriminaaluurimiseks. Kuid TI-valve laialdane kasutuselevõtt on põhjustanud arutelusid, eriti privaatsuse ja kodanikuõiguste osas.

Privaatsuslobbystid ja kodanikuõiguste rühmad väljendavad muret võimaliku massilise jälgimise üle, mis võib ohustada individuaalset vabadust ja anonüümsust avalikes ruumides. TI võime analüüsida isiklikke käitumisi, liikumisi ja suhtlemisi tekitab küsimusi andmeturbe, nõusoleku ning võimaliku väärkasutuse või kuritarvitamise kohta võimuorganite või kolmandate osapoolte poolt. Otsustajad tegelevad nende muredega, arendades regulatiivseid raamistikke, mis tasakaalustavad turvalisust ja privaatsust. Pidev arutelu keskendub sobivatele piirangutele TI-jälgimise kasutamisel, andmete säilitamise poliitikale, läbipaistvusele ning vastutuse mehhanismidele. Mõned valitsused soovitavad kehtestada seadusandlust, mis nõuab järelevalvekomiteesid, avalikku teavitust jälgimiskäitumisest ning rangete juhiste kehtestamist diskrimineeriva profiili või konkreetsete gruppide sihtimise ärahoidmiseks. Tehnoloogilised arendajad teevad samuti tööd privaatsust säilitavate funktsioonide väljatöötamisel, nagu anonymiseerimine, andmete vähendamine ning turvaline salvestamine, et riske vähendada. Eetilised kaalutlused on järjest enam integreeritud süsteemide disaini ja kasutusse, tagades, et need tehnoloogiad teenivad avalikku huvi ning ei riku põhilisi õigusi. TI integreerimine videovalvesse tähistab paradigmakõikumist linnade turvalisuse haldamisel, pakkudes paremat kaitset ning samal ajal väljakutseid ühiskondlikele normidele privaatsuse osas. Kui tehnoloogia areneb, on olulisel kohal jätkuv dialoog kõigi osapoolte, sealhulgas õiguskaitse, kodanikuühiskonna, tehnoloogide ja otsustajate vahel, et maksimeerida kasu ning hoolikalt kontrollida riske. Kokkuvõttes muudab TI-põhine videovalve avalikku julgeolekut, võimaldades kiiret suurte reaalajas andmete analüüsi ohtude tuvastamiseks ning õiguskaitse reageerimise tõhustamiseks. Siiski nõuavad olulised privaatsuspõhimõtted hoolikat juhtimist, et säilitada avaliku usalduse ning demokraatlike väärtuste austamise. Linnade kogemused nende süsteemide kasutuselevõtust annavad olulisi õppetunde vastutustundlikult TI jõu kasutamises ning üksikisiku õiguste kaitsmisel digitaal- ja ühendatud maailmas.