Anthropici tegevjuht Dario Amodei lükkas hiljuti ümber arusaamad, et ta on AI 'apokalüptik', kirjutades pika blogipostituse, mis visandab tuleviku, kus AI vähendab riske ja edendab majanduslikku heaolu ning sotsiaalset arengut. Kuigi ta tunnustab AI varjukülgi, kritiseerib ta ettevõtteid, kes liialdavad oma tehnoloogiate võimetega, kuid jääb optimistlikuks, et võimas AI — defineeritud kui Nobeli laureaatidest targem — ilmub aastaks 2026. Amodei näeb ette, et see AI sooritab keerulisi ülesandeid erinevates valdkondades, revolutsioneerides tööstusharusid ja lõpuks kahekordistades inimeste eluiga meditsiini ja bioloogia edusammude kaudu. Vaatamata tema optimismile, et AI ravib haigusi ja lahendab selliseid probleeme nagu maailma näljahäda ja kliimamuutused, tunduvad mõned väited liiga ambitsioonikad, kuna praegused AI-tehnoloogiad ei ole veel meditsiinis märkimisväärseid läbimurdeid teinud. Ta rõhutab potentsiaalselt 'kompresseritud 21.

sajandit', kus AI kiirendab arengut tervishoius, kuid tunnistab, et sellise tuleviku saavutamiseks oleks vajalik ulatuslik ülemaailmne koostöö tervishoiu ja advokaadi valdkondades. Amodei käsitleb ka majanduslikke probleeme, mis tulenevad AI võimetest, tunnistades potentsiaalset tööhõive vähenemist, kuid ei paku konkreetseid lahendusi. Ta väidab, et inimesed otsivad siiski tähendusrikkaid saavutusi ja konkurentsi, isegi kui neid majanduslikult ei premeerita. Kuigi ta toetab AI-d kui edusammude katalüsaatorit, alahindab ta selle keskkonnamõju ja kasvavat majanduslikku ebavõrdsust, mida see võib süvendada, nagu nähtub madalapalgaliste töötajate juhtumist, kes vastutavad AI-süsteemide koolitamise eest. Lõpuks tekivad küsimused Amodei essee ajastuse kohta, eriti kuna Anthropic taotleb olulist riskikapitali rahastust, paralleelselt teiste AI-organisatsioonidega täheldatud sarnaste suundumustega. Kokkuvõttes, kuigi tema nägemus AI potentsiaalist on köitev, tõstatab see olulisi arutelusid selle riskide ja sotsiaal-majandusliku struktuuri kohta, mida see võib ümber kujundada.