Tehislikud loodud videote loomine on tekitanud märkimisväärset arutelu digitaalse meedia valdkonnas ning tõstnud esile olulisi eetilisi küsimusi. KI-teenuse arenguga mõjutab see üha rohkem seda, kuidas videod luuakse, levitatakse ja tarbitakse, kutsudes esile arutelusid vastutustundliku kasutamise ja ühiskondliku mõju üle ning kaasates tööstusharude juhte, eetikaeksperte ning poliitikuid. Üks peamisi muresid puudutab KI-l põhinevate videote autentsust. Erinevalt traditsioonilisest sisust, mille on loonud otseselt inimesed — nagu filmimine, animation või montaaž —, võib tehisintellekt luua võltsitud kaadreid, impersonaate ning manipuleerida helide ja piltidega enneolematu realismiga. See hägustab piiri authentic ning võltsitud sisu vahel ning muudab vaatajate jaoks keeruliseks tõe ja petmise eristamise, rõhutades usalduse ja terviklikkuse kaitsmise vajadust digitaalses meedias. Nõusolek on veel üks kriitiline küsimus. Tavapärane videote tootmine nõuab osalejatelt luba, kuid KI-põhised videod kasutavad sageli avalikele arhiividele või sotsiaalmeediale avaldatud andmeid ilma selge nõusolekuta. See tekitab eetilisi ja õiguslikke väljakutseid, eriti kui isikute kujutisi kasutatakse ilma nende loata võimalikeks kahjulikeks või eksitavaks eesmärkideks. Praegused õigusraamistikud ei suuda seda täielikult käsitleda, mistõttu on vaja kehtestada uued juhised, mis austavad privaatsust ja digitaalset esindusõigust. Sellise tehnoloogia väärkasutamine, eriti deepfake’ide loomisel, lisab eetilistesse dilemmadesse keerukust.

Kahjuks võivad kurjategijad kasutada KI-põhiseid videoid isiku maine kahjustamiseks, poliitilise propaganda levitamiseks, pettusteks ja ahistamiseks, ohustades kodanikuvabadusi ja ühiskondlikku stabiilsust, usalduse nõrgenemist meedias ning institutsioonides. Seetõttu on selle väärkasutuse tõkestamine kõigis sektorite prioriteet. Vastuseks toetavad eksperdid terviklikke standardeid KI-videote kasutamise reguleerimiseks, keskendudes peamistele meetmetele: esiteks, selgete nõusolekuprotokollide kehtestamine, et tagada teadlik luba või tõhus anoniemimine, kaitstes üksikisikute põhiõigusi; teiseks, läbipaistvuse edendamine, avalikustades KI kasutamise või muutmise ning aidates publikul teha teadlikke hinnanguid ning säilitada usaldusväärsust; ning kolmandaks, tõhusate tuvastus- ja ennetusvahendite kasutuselevõtt, et takistada kahjuliku sisu levikut ning suurendada avalikkuse meediakirjaoskust läbi haridus- ja teavituskampaaniaid. Nende standardite elluviimine nõuab koostööd tehnoloogia arendajate, sisuloojate, õigus- ja reguleerivate asutuste ning kodanikuühiskonna vahel, et luua tasakaalustatud regulatsioonid, mis soodustavad innovatsiooni ning samal ajal kaitsevad üksikisikute õigusi ning avalikku huvi. Poliitikud peavad navigeerima nii tehnoloogiliste kui ka eetiliste kompleksuste vahel, et säilitada vastutust ja tõene kommunikatsioon. Kuna KI roll sisuloome protsessis kasvab, on nende eetiliste küsimuste lahendamine kriitiline, et kaitsta üksikisikuid ja kogukondi ning säilitada usaldus digitaalse meedia ökosüsteemides. Ilma proaktiivsete meetmeteta on oht, et KI-põhised videod nõrgestavad põhiväärtusi nagu läbipaistvus ja vastutus. Tulevikus kujundab eetiliste KI-meediastandardite pühendumus digitaalsete lugude ja info jagamise tulevikku. Vastutustundlikud tavad võimaldavad ära kasutada KI loomingulisi ja hariduslikke eeliseid ning samal ajal vähendada riske, aidates luua teadlikumat ja vastupidavamat ühiskonda. Tehisintellekti ja meedia tehnoloogia ning eetika vaheline jätkuv dialoog on kriitiline hetk, mis nõuab kõikidelt osapooltelt hoolikat tegevust ja juhendamist.