Murrangulise hetk, kus tehisintellekti integreeriti kohtumenetlustesse, kasutas Christopher Pelkey pereliikmed, USA armee veteran, kelle tapeti 2021. aasta liikluspõhises raevutses, 1. mail 2025 Maricopa County Superior Court’s Arizonas kohtumenetluse ajal AI loodud videot. See enneolematu sündmus hõlmas niivõrd realistliku digitaalse avatari, mis esitas fiktsionaalse sõnumi tema süüdistatavale tapjamehele, püüdes edastada Pelkey emotsioone ning kujutada, kuidas ta võis ise kohtusse adressaati pöörduda. AI avatar loodi Pelkey õe Stacey Walesi juhtimisel, kes soovis väljendada oma perekonna sügavat kaotust. Kasutades tehnoloogilist oskusteavet, loodud veenv ja kaastundlik digitaalsepildi, mis toob esile inimliku mõõtme õigusprotsessis. Wales märkis, et AI sõnum edastas emotsionaalseid nüansse, mida tema ise ei oleks võinud avaldada avalikus ja kriitilises hetkes. Kuigi AI videot ei võetud ametlikuks tõendiks, kasutati seda karistuse määramisel ning see kutsus esile olulise arutelu generatiivse AI rolli üle õiguskeskkonnas. Kannatanu, Gabriel Paul Horcasitas — mõistetud lõpparvamusena tapmise ja ohu tekitamise eest seoses juhtumiga — sai 10, 5aastase vanglakaristuse.

Selle AI kasutamine rõhutas kasvavat tendentsi, kus tehnoloogia põrkab kokku kohtumenetluste ja õigusprotseduuridega, võimaldades muuta kohtute sekkumist emotsionaalsetesse narratiividesse ning ohvri avalduste esitamisel. Kuid AI loodud kohtumenetluslik esitlus tekitas õigusvaldkonnas vastuolulisi reaktsioone. Eksperdid väljendasid muret eetiliste ja protseduuriliste probleemide pärast. Õigustusprofessor Harry Surden, kes on autoriteet seaduse ning tehnoloogia alal, hoiatas AI simulatsioonide sobivuse kohta õiglasuses, rõhutades nende tugevat emotsionaalset mõju kohtunike ja žüriidele, mis võib kaasa tuua kaldumise või otsusete mõjutamise kaugeltki traditsiooniliste tõendusnõuete piiridest. Ta rõhutas, et sellised sõnumid jäävad praeguste tõendieeskirjade raamistikust välja ning vajalik on selged regulatsioonid AI kasutamise kohta kohtusüsteemis. Pelkey perekonna algatus näitab AI kahtepoolset olemust õiguslikes kontekstides: innovaatilisi võimalusi menetluste inimlikustamiseks ning ohvrite hääle andmist, kuid tõstatab eetilisi dilemmasid õigluse, objektiivsuse ning potentsiaalse manipuleerimise osas. Kuna AI areng kulgeb kiiresti ning selle kasutusala laieneb, nõuab kohtusüsteem selle integreerimine ettevaatlikku ja tasakaalustatud lähenemist, järgides õiguspõhimõtteid ja menetlusnõudeid. See juhtum on märkimisväärne näide AI emotsionaalsest mõjust ning keerulistest väljakutsetest. See on käivitanud laiemad diskussioonid õigusvaldkonnas, tehnoloogias ning seadusandjate seas vastutustundliku AI kasutamise kohta õigussüsteemis, tagamaks, et tehnoloogia toetab ning ei riku õigusi ega eetikat. Pelkey perekonna kogemus ja kohtumenetluse käsitlus rõhutavad vajadust jätkuva ülevaate ning võimalike uute õigusraamistike järele, mis oleksid kohandatud AI toel toimivate kohtuasjade jaoks. AI arenguga kaasneb ka üha laienev arutelu selle rolli kohta õiguse leidmisel ning jumalagajätt mitte ainult innovatsioonist, vaid ka õiguskindluse ning eetika tagamisest.