Tekst peegeldab, kuidas tehisintellekt (AI) oleks võinud leevendada üleujutust autori lapsepõlvekodu keldris. Kasvades üles Rhode Islandil, meenutab autor olulist kahju, mille põhjustas radiaatori rike, mis viis külmunud torude lõhkemiseni ja ulatuslike varaliste kaotusteni. Nüüd, elades New Yorgi Hudsoni orus nutikodu tehnoloogia reporterina, hindab autor, kuidas AI peenelt parandab kodu funktsionaalsust, sageli kulisside taga. Kodudes kasutatav AI-tehnoloogia areneb edasi nii, et see ei ole enam ulmefilmidest tuntud futuristlikud vidinad, vaid keskendub praktilistele ja preventiivsetele meetmetele. Näiteks nutikad veeandurid tuvastavad lekkeid ja ennetavad veekahjustusi, säästes sellega koduomanikelt olulisi kulusid ja emotsionaalset stressi. Samamoodi aitavad AI-ga varustatud pesumasinad ja kuivatuskappid energiatõhusust suurendada ja riiete hooldust parandada. Köögis on sellised kaubamärgid nagu Samsung integreerinud AI-d oma pliitidesse ja külmikutesse, et suurendada tõhusust ja kasutajamugavust.

Väiksemad köögiseadmed, nagu blendrid, kasutavad nüüd AI-d optimaalsete tulemuste saavutamiseks, näidates, kuidas järk-järgulised täiustused võivad vähendada raiskamist ja tüli. Koduturvalisus kasutab AI-d läbi täiustatud objektituvastuse, et suurendada ohutust ilma pealetükkivaks muutumata. AI toidab ka koduroboteid nagu tolmuimejad ja muruniidukid, suurendades nende efektiivsust ja praktilisust. AI roll ulatub ka energiahallausse, kus nutikad termostaadid õpivad majapidamiste rutiine, et säästa energiat ja vähendada arveid. Ettevõtete nagu LG ennetavad klienditeenindusprogrammid näitavad AI potentsiaali ennustada ja vältida seadmete rikkeid enne, kui need põhjustavad olulisi probleeme. Lõppkokkuvõttes esindab AI pidev integreerimine igapäevasesse kodutehnoloogiasse märkimisväärset edusammu, mitte ulme revolutsiooni. Autor järeldab, et kuigi mõned AI tööriistad on hääbunud, lubavad teised jätkuvalt koduelu vaikselt, kuid sügavalt parandada, lahendades probleeme nagu need, mida koges autori isa aastaid tagasi.