Tehisintellekt (AI) võetakse üha enam kasutusele elektrivõrgu sektoris, pakkudes arvukalt eeliseid, sealhulgas paranenud energiatoimingud, suurenenud efektiivsus ja täiustatud hädaolukordadele reageerimise võimekused. Siiski esitab AI laialdane kasutamine elektrivõrkudes ka märkimisväärseid küberjulgeolekuriske. Rünnakud kriitilise infrastruktuuri vastu on tõusuteel ning kuna energiametid investeerivad rohkem AI-sse, peavad nad nendega tegelema, et tagada turvaline tehnoloogiline üleminek. Praegu on AI kasutamine elektrivõrkudes veel suhteliselt uus, kuid see kogub tööstuses kiiresti hoogu. Umbes 74% energiakompaniidest on AI rakendanud või uurivad selle kasutamist, mis näitab selgelt, et AI hakkab sektori ümber kujundama. AI parandab elektrivõrke, võimaldades reaalajas kohandusi elektrienergia tõhusamaks jaotamiseks, muutes taastuvenergia elujõulisemaks ja hõlbustades kiiremat reageerimist hädaolukordades. Siiski ei saa eirata AI elektrivõrkudega seotud riske. AI mudelid vajavad ulatuslikke andmeid, mis seab ohtu privaatsuse ja võimalikud rikkumised.

Ründajad võivad kasutada ära haavatavusi või paigaldada tagauksi, põhjustades laialdasi häireid ja füüsilist kahju, nagu on nähtud hiljutistes kõrgetasemelistes rünnakutes. Lisaks võivad AI süsteemide tehnilised tõrked mõjutada energia kättesaadavust. Et tasakaalustada AI riske ja eeliseid elektrivõrkudes, peab tööstus rõhutama küberjulgeolekut. Parimad tavad hõlmavad andmete anonüümimist, turvalist mudelite väljaõpet, reaalajas seiret ja valitsuse regulatsioone. Energiakompaniid peaksid koguma ainult asjakohaseid andmeid ja kasutama privaatsuse kaitsmiseks anonüümimismeetodeid. Juurdepääsu AI algoritmidele ja väljaõppe andmetele tuleks piirata ning rakendada krüpteerimist ja pidevat seiret. Samuti on vajalikud valitsuse regulatsioon ja tööstusstandardid, et tagada AI elektrivõrkude turvalisus. On oluline, et tööstus tunnistaks riske ja rakendaks läbimõeldud turvameetmeid, et AI eeliseid turvalisel ja usaldusväärsel viisil ära kasutada.