Hiina tarkvarainsenerite grupp on esitanud oma väite, et nad on loonud „maailma esimese“ täielikult autonoomse tehisintellekti (AI) agendi nimega „Manus“. See uuenduslik AI suudab sõltumatult täita keerulisi ülesandeid ilma inimjuhiseta. Erinevalt AI vestlusrobotidest, nagu ChatGPT, Google’i Gemini või Grok, mis vajavad toimimiseks inimeste sisestust, suudab Manus teha proaktiivseid otsuseid ja iseseisvalt ülesandeid lõpetada. Talle ei ole vaja oodata juhiseid tegutsemiseks. Näiteks, kui keegi küsib: "Leia mulle korter, " on Manus suuteline uurima erinevaid tegureid (nagu kuritegevuse määr, ilm ja turutrendid) ning andma isikupäraseid soovitusi. Manus ei tugine ühele AI mudelile, vaid toimib nagu juht, kes juhib erialaseid alamagente, võimaldades tal hõlpsasti hallata keerukaid mitmeastmelisi töövooge. Lisaks suudab Manus töötada asünkroonselt, täites ülesandeid taustal ja teavitades kasutajaid ainult siis, kui tulemused on valmis, eemaldades vajaduse pideva inimjärelevalve järele. See esindab märkimisväärset edusamme, kuna enamik AI süsteeme on tugevalt sõltunud inimalgatustest. Manus tähistab liikumist täielikult iseseisva AI suunas, genereerides põnevaid võimalusi ja tõsiseid muresid töökohtade kaotamise ja vastutuse osas. Märgib tähelepanuväärselt, et Manus on ilmunud veidi üle aasta pärast DeepSeeki debüüti 2023. aastal, AI-d, mida Forbes on tunnustanud kui Hiina AI „Sputniki hetke“. Mõned eksperdid väidavad, et Manus paneb proovile levinud arvamuse, et USA on arenenud AI arenduse vaieldamatult juhtiv riik. Selle tõus viitab sellele, et Hiina võib olla tasakaalu saanud ja võib-olla isegi ületanud USA võimekuse, luues tõeliselt autonoomseid AI agente. Manus ei ole pelgalt intellektuaalne saavutus tema arendajatele; sellel on olulised praktilised rakendused, näiteks värbamisel.

Sel kontekstis võiks Manus iseseisvalt analüüsida elulookirjeldusi, võrrelda tööturu trende ja genereerida optimaalseid värbamisotsuseid, koos süvaaruannete ja analüüsidega. Teine huvitav rakendus võiks olla tarkvaraarenduses, kus sellised agentid nagu Manus võiksid kiiresti luua professionaalse veebilehe nullist. Agent suudab koguda vajalikku teavet sotsiaalmeediast, paigutada veebilehe veebis ja iseseisvalt lahendada tehnilisi hostimise probleeme. Globaalse reaktsiooni sellele arengule tuleb veel välja selgitada. Erinevalt paljusid teisi tuntud AI süsteeme, kujutab Manus endast tõelist ohtu inimtöökohtadele, võimaldades asendada töötajaid pigem kui lihtsalt parandada nende tõhusust. See tõstatab olulisi eetilisi ja regulatiivseid küsimusi selle rakendamise osas. Lisaks, kui autonoomne AI teeb kuluka vea, kerkib esile vastutuse küsimus. Praegu ei ole reguleerivad asutused ülemaailmselt valmis täielikult iseseisvate AI agendide haldamiseks. Traditsiooniliselt on suurte tehnoloogiaettevõtete eesmärgiks Silicon Valleys olnud juhtida AI valdkonda järk-järgult. Küll aga muudab Manus, olles täiesti autonoomne süsteem, konkurentsivõimetaset, tekitades hirmu, et Hiina võib saada märkimisväärse eelise AI-põhistes tööstustes. Kuidas teised riigid reageerivad, jääb veel selgusele, kuid me võime olla autonoomsete AI agentide domineeritud ajastu äärel.