Tehisena tehisintellekti (AI) tõus muudab maailmas tööstusharusid põhjalikult, automatiseerides ülesandeid, mida varem olid teinud inimesed. See tehnoloogiline areng toob kaasa arvukalt eeliseid, sealhulgas suurema tõhususe, täpsema tulemuse ning märkimisväärsete kulude vähendamise ettevõtetele. Samas tekitab see mure töökohtade kaotamise pärast, kuna paljud ametikohad on oht automatiseerimiseks. Sektoreid nagu tootmine, jaemüük ja klienditeenindus on eriti haavatavad nende muutuste suhtes. Tootmises teevad tehisintellekti toel töötavad masinad ja robotid nüüd tõhusalt korduvaid ja rutiinseid ülesandeid, vähendades nõudlust inimese tööjõu järele. Jaemüügitegevused, nagu inventuuri haldamine ja kassapidamine, muutuvad üha enam automatiseerituks, mis seab proovile töötajad, kes varem neid ülesandeid täitsid. Samamoodi areneb ka klienditeenindussektor koos AI-chabotite ja virtuaalassistendidega, mis saavad vastata laia valiku päringutele ilma inimabi kasutamata. See muutus on pannud majandusteadlasi ja tööspetsialiste rõhutama ümberõppe ning oskuste täiendamise olulisust. Need hariduskavad on suunatud sellele, et valmistada tööjõud ette uute oskuste omandamiseks, mis vastavad muutuvatele töökohtade nõudmistele, võimaldades töötajatel liikuda uusimatesse rollidesse tehnoloogiapõhises majanduses.

Näiteks võivad traditsioonilistest ametikohtadest kõrvalejäänud töötajad saada täiendkoolitust AI hoolduse, programmeerimise, andmeanalüüsi või muude uue tehnoloogilise keskkonnaga sobivate valdkondade jaoks. Lisaks julgustatakse poliitikakujundajaid välja töötama strateegiaid, mis soodustavad töökohtade loomist kiiresti kasvavatesse sektoritesse. Selleks võib olla investeering taastuvenergisse, tervisehoolduse tehnoloogiasse, tipptasemel tootmisse ja infotehnoloogia teenustesse—valdkondadesse, mis oodatavasti loovad uusi töövõimalusi. Innovatsiooni edendamise ning kasvavate tööstusharude toetamise kaudu saavad valitsused aidata tasakaalustada automatiseerimise eeliseid ja jätkusuutlike töökohtade vajalikkust. Väljakutse seisneb selles, kuidas seda üleminekut tõhusalt juhtida nii, et AI-tehnoloogia eelised jaguneksid laiemalt kogu ühiskonnas. Selle saavutamiseks on vajalik koostöö valitsuste, haridusasutuste, ettevõtete ja tööorganisatsioonide vahel. Elukestva õppe, kutsehariduse ning pideva professionaalse arengu programmidele keskendumine mängib suurt rolli inimeste ettevalmistamisel muutuval tööturul. Lisaks uute rollide loomisele suudab AI parandada ka inimvõimeid, võimaldades töötajatel keskenduda keerukamatele ja loovamadele ülesannetele, samal ajal kui masinad võtavad üle korduvad tööd. Selle koostöö tulemusena võib tõusta tootlikkus ja töörahulolu, tingimusel, et töökohtadest ning töökeskkonnast saab uuele dünaamikale vastav. Kuid AI-põhise disruptiivse mõju sotsiaal-majanduslike tagajärgede lahendamine nõuab ka piisavate sotsiaalsete turvavõrkudeta pakkumist ning abivahendeid neile, kes muutuval perioodil kaotavad töö. Töötushüvitised, tööotsinguabi ning kogukonna toetuskampaaniad aitavad leevendada nende töötajate raskusi. Kokkuvõttes tähendab tehisintellekti tõus olulist pöördepunkti töömaastikul, pakkudes nii võimalusi kui ka väljakutseid. Selle muutusega tegelemine ennetavalt, kaasavaid poliitikaid ning inimkapitali arendamise pühendumist nõuab, et AI saaks toimida positiivse majanduskasvu ja sotsiaalse edasimineku katalüsaatorina.