Tehisintellekt (TI) muudab palju igapäevaelu aspekte, kuid küberkurjategijad kasutavad seda arengut schwampimismanipulatsioonide edendamiseks. Juhtidele suunatud juttprogrammide, nagu ChatGPT, kasutamine petiste seas kasvab ning need aitavad luua sujuvaid, professionaalseid näevärki sisaldavaid õngitsemise e-kirju, mis on vabad tavapärastest grammatika vigadest ja kohmakatest väljendustest, mis varem aitasid saajat petusest märgata. See areng nõrgestab tugevalt traditsioonilisi õngitsusvastaseid meetmeid, mis tuginevad halbade keelekasutuste märkide tuvastamisele. Paljud petised, sealhulgas mitte-emakeelt rääkivad ning kogemata õppinud kasutajad, kasutavad AI tööriistu, mis on koolitatud autentsete turundusmaterjalide põhjal usaldusväärsetelt pankadelt, jaemüüjatelt ning teenusepakkujatelt, et toota petturlikke sõnumeid, mis jäljendavad tihedalt legaalseid e-kirju, muutes saajate jaoks väga keeruliseks eristada ehtsaid ja pahatahtlikke sõnumeid. See trend on teinud muret küberturvalisuse ekspertidele ja ametivõimudele suurte ja tõsiste ohtude tõttu. TI-tugevdunud õngitsuse mõju on selgelt näha viimase FBI andmetest, mis näitavad, et ainult eelmisel aastal põhjustasid õngitsemise ja sellega seotud pettused koguni 16, 6 miljardi dollari suuruse kahju. Paberite ja rahalise kahju kõrval hõlbustab õngitsus ka identiteedivargust, juurdepääsu tundlikele kontodele ja viiruste levitamist, mis põhjustab ohvritele pikaajalist kahju. Eksperdid märgivad, et AI panus ulatub kaugemale lihtsalt kirjaliku keele parandamisest; see suurendab ka rünnakute kiirust ja ulatust.

Automaatne petturite sõnumite genereerimine võimaldab küberkurjategijatel läbi viia massipinnalisi kampaaniaid, sihitud miljonitele kasutajatele minimaalse inimtööjõuga, tõhustades tõhusust ja kasumlikkust. Samas tõstab ohtu ka taskukohaste generatiivsete AI tööriistade areng, mis võimaldavad luua deepfake-videoid ja häälekoopiaid, lubades petistel valesid usaldusväärselt välja näidata ning usaldusväärseid isikuid või institutsioone jäljendada. See muudab sihitud õngitsusrünnakud veelgi tõhusamaks, näiteks võltsides ettevõtte juhatuse liikme või panga esindaja hääle või video, survestades ohvreid avaldama konfidentsiaalset teavet või andma volitusi petturlikele tehingutele. Vaatamata nendele edusammudele ja petiste paremale tehnoloogiale säilitavad küberohutusspetsialistid seisukoha, et õngitsemise e-kirjade tuvastamine on endiselt võimalik, kuigi keerulisem. Tõhus avastamine nõuab nüüd keerukamat analüüsi, mis hõlmab käitumuslikku analüüsi, masinõppepõhist filtreerimist, anomaalia tuvastamist ja kasutajate koolitamist õngitsusstrateegiate osas. Samuti peab igaüks, organisatsioonid ja asutused, olema valvsad ning uuendama oma küberkaitse meetmeid, kasutades pidevat jälgimist, regulaarset koolitust keerukamate õngitsuse märkide tuvastamiseks, mitmetasandilist autentimist ning teavitama viivitamatult kahtlastest sõnumitest, et vähendada riske. Kuna tehisintellekt jätkuvalt areneb ning süveneb õngitsusmeetoditesse, seisab küberkaitse kogukond silmitsi suure väljakutsega kiiresti ühe sammu võrra ees olla kurjategijatest. See pidev AI-tugevdatud pettuste areng rõhutab kriitilist vajadust tugeva koostöö järele tehisloo loojate, õiguskaitseorganite, tööstussektori ja avalikkuse vahel, et innovaatilisi kaitsemeetodeid välja töötada, riskide üle saata ja teadlikkust tõsta. Kokkuvõttes tähendab AI-ga täiustatud õngitsus märkimisväärset tõusu küberkuritegevuse keerukuses. Kuigi AI pakub jõulisi tööriistu kommunikatsiooni ja sisuloome jaoks, varustavad need samaaegselt petiseid enneolematute vahenditega mida kasutada suurel skaalal ohvrite petmiseks ja ärakasutamiseks. Selle ohuga võitlemiseks on vajalik proaktiivne ja mitmetahuline lähenemine, mis ühendab kaasaegse tehnoloogia, hariduse ning valvsuse, et kaitsta üksikisikuid ja organisatsioone digitaalses ajastul.