Tehisintellekt (TI) on muutnud arvukalt tööstusharusid, alates tervishoiust kuni finantssektorini, tuues kaasa märkimisväärseid arenguid. Kuid selle kiire areng on loonud ka uusi võimalusi kurjategijatele, mille tulemusena on kasvanud tihedalt TI-põhiste küberkuritegude arv. FBI teatas hiljuti, et need TI-põhised rünnakud on põhjustanud rekordilise finantskao – 16, 6 miljardit USA dollarit –, mis rõhutab tõsist väljakutset tänapäeva digitaalses maailmas. See vapustav number näitab mitte ainult ulatust, vaid ka küberkurjategijate taktike täiustumise astet. TI-põhised meetodid kasutavad masinõpet, automatiseerimist ja andmeanalüüsi, et tungida sihtmärkidesse palju tõhusamalt kui traditsioonilised meetodid. Kurjategijad kasutavad TI-d usutavate phishing-e-kirjade ja kelmuste koostamiseks, haavatavuste avastamise automatiseerimiseks ning süvafake'i sisu tootmiseks petmiseks ja šantaži saavutamiseks. Ekspertide sõnul suurendab TI küberkurjategijate tõhusust võimaldades kiiremaid, täpsemaid ja suuremahulisi rünnakuid. Näiteks TI-põhised botid suudavad jäljendada inimkäitumist, mööduda turvalisusest ja suhelda ohvritega reaalajas, suurendades phishingu ja sotsiaalpettuste õnnestumise võimalust. FBI raport paljastab kriitilised nõrkused olemasolevas küberturvalisuse infrastruktuuris, mis sageli tugineb allkiri- või reeglipõhistele tuvastussüsteemidele, mis ei suuda toime tulla TI-generaalsete või TI-agensete ohtudega. See olukord nõuab kiiret investeeringut arenenud TI-põhistes kaitsestrateegiatest, mis suudavad kompleksseid ohte ennetavalt tuvastada ja neutraliseerida. Käitumise ja rahalise kahjustuse kõrval põhjustab TI-põhine küberkuritegevus ettevõtetele ka pikaajalist kahju, sealhulgas mainekahju, klientide usalduse kaotust ning tegevuse katkemist. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) on eriti haavatavad piiratud küberturvalisuse ressursside tõttu.

Sellele reageerides soovitavad eksperdid rakendada mitmetahulist strateegiat, mis ühendab tehnoloogilised uuendused, poliitikategevuse ja avalikkuse teadlikkuse tõstmise. Tehnoloogiliselt hõlmab see TI ja masinõppe integreerimist kaitse tööriistadesse, mis suudavad tuvastada anomaaliaid ning ennustada rünnakuid kiiremaks ja tõhusamaks reageerimiseks. Poliitilised algatused peaksid kehtestama eetilised TI juhised ning edendama koostööd avaliku ja erasektori vahel, et jagada ohutõrje infot. Väga oluline on ka avalik haridus ja teadvustuskampaaniad, mis annavad inimestele ja organisatsioonidele võimaluse ära tunda ning vastu seista TI-põhistele küberohtudele. Olulised praktikad hõlmavad regulaarseid tarkvarauuendusi, mitmeteguritunnistust, töötajate koolitust phishing-viiside kohta ning andmete krüpteerimist. Rahvusvaheline koostöö on samuti hädavajalik, kuna küberkuritegevus on piiritu ning nõuab ühtseid strateegiaid, teabevahetust ning koordineeritud õiguskaitse meetmeid kurjategijate avastamiseks ja süüdi mõistmiseks. FBI teade 16, 6 miljardi dollari suurusest kahjumist TI-põhise küberkuritegevuse tõttu on kõlav kutse valitsustele, ettevõtetele ja üksikisikutele. See rõhutab kiiret vajadust kasvada küberturvalisuse investeeringutes, kohaneda muutuva ohukeskkonnaga ning olla valvsad uute TI-ga seotud väljakutsete ees. Kui TI muudab sektoreid üle maailma, on oluline tagada, et tehnoloogia eelised ei jääks riskide varju, mida kurjategijad võivad kasutada pahatahtlikult. Lõpuks nõuab digitaalsete varade kaitsmine ja usalduse säilitamine kognitiivseid ja kollektiivseid pingutusi, mis hõlmavad tehnoloogilise arengu edendamist ning turvalisuse tagamist. FBI tulemused tuletavad meile meelde, et kuna küberkurjategijad muutuvad üha osavamaks, peavad meie kaitsemehhanismid samuti arenema, et säilitada digitaalse ökosüsteemi terviklikkus ja vastupidavus.