Tehisintellekt (TI) muutub kiiresti smartlinnade arendamisel transformatiivseks jõuks, näitab hiljutine uuring, mis uurib praeguseid TI trende ja linnade rakendusi. Uuring rõhutab, kuidas AI revolutsioneerib linna infrastruktuuri planeerimist, ressursside haldamist ning avalike teenuste osutamist, viies kaasa tõhusama, jätkusuutlikuma ja reageerivama linnaliku eluviisini. Smartlinnad kujutavad tulevikku, ühendades tehnoloogia traditsioonilise infrastruktuuriga, et tõsta elanike elukvaliteeti ning samal ajal vähendada keskkonnamõju. AI on selle muutuse keskmes, toetades andmepõhiseid otsuseid ja automatiseerimist erinevates sektorites. Linnaplaneerimises ja -disainis on AI üks mõjuvõimsamaid rolle, analüüsides suurt hulka andmeid – satelliidipilte, sensorivõrke ja sotsiaalmeediat – mustrite äratundmiseks ja trendide prognoosimiseks. See võimaldab planeerijatel luua paremaid liiklusvõrke, optimeerida maakasutust ning ette näha elanikkonna dünaamikaid. Näiteks võimaldavad AI-põhised simulatsioonid katsetada infrastruktuuriprojekte enne nende elluviimist, vähendades kulutusi ja kooskõlastades arengud kogukonna vajadustega. AI aitab samuti tuvastada kohti, mis on loodusõnnetustele haavatavad, toetades ennetavaid ohutusmeetmeid ning suurendades linna vastupidavust. Smartlinna infrastruktuuri haldamine nõuab pidevat jälgimist. AI töötleb reaalajas sensorandmeid teedelt, sildadelt, veekogudelt ning energia- ja veesüsteemidelt, et tuvastada kõrvalekaldeid, prognoosida rikkeid ning planeerida hooldust ennetavalt. See ennustav hooldus vähendab seisakuid ning alandab remondikulutusi.

Lisaks optimeerib AI ressursside kasutamist, analüüsides tarbimismustreid ning kohandades pakkumist nt elektri ja vee osas. Energiahalduse valdkonnas koordineerib AI taastuvenergiaallikatega, et tõhusalt tasakaalustada nõudlust ja pakkumist, edendades jätkusuutlikke linnalise energia lahendusi. AI muudab avalikke teenuseid ning kasvatab juurdepääsu ja tõhusust. AI-põhised nutikad transpordisüsteemid reguleerivad liiklust, vähendavad ummikuid ning parandavad ühistransporti, kasutades dünaamilist marsruudikorraldust vastavalt hetkese olukorrale. Tervishoius soodustab AI telemeditsiinit ja kaugtõrje ning laiendab meditsiinilise abi kättesaadavust. Avaliku ohutuse valdkonnas aitab AI analüüsida jälgimis- ja sotsiaalseid andmeid ning kiiresti tuvastada potentsiaalseid ohte või hädaolukordi. Hoolimata potentsiaalist seisab AI integreerimine smartlinnades ees väljakutsetega, sealhulgas eetiliste küsimuste, andmekaitse ja turvalisuse osas – mis on olulised kodanike usalduse saamiseks. Linnaolude keerukus nõuab koostööd tehnoloogide, linnaplaneerijate, poliitikute ning kogukonnaliikmete vahel. Selline multidistsiplinaarne koostöö on hädavajalik, et luua tehnoloogiliselt edasijõudnud, ühiskondlikult õiglasi ja keskkonnaga vastutavaid AI lahendusi. Tulemuslikkuse tagamiseks tuleb samuti välja töötada juhtimisraamid, mis tagavad AI kasutuse läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse. Kokkuvõttes toob uuring esile AI-i laia potentsiaali muuta smartlinnad ühendatuks, tõhusaks ja jätkusuutlikuks ökosüsteemiks. Kui AI tehnoloogia areng jätkub ning tugev multidistsiplinaarne koostöö ja eetiline juhtimine jäävad prioriteetideks, saavad linnad üle maailma kasutada neid edusamme elukvaliteedi tõstmiseks ning ehitada tulevikuks vastupidavaid linnakeskkondi.