Anthropic, juhtiv tehisintelligentuse ettevõte, on andnud olulise hoiatuse täielikult tehisintellekti toel töötavate virtuaalsete töötajate peatsest integreerimisest ettevõtete võrkudesse, mis võib toimuda juba järgmise aasta jooksul. Nad kutsuvad organisatsioone kiiresti üle vaatama oma küberkaitse raamistikke, et tegeleda nende ebainimlike töötajate poolt esilekerkivate uute väljakutsetega. Anthropicu teabesüsteemide ohutusjuht Jason Clinton rõhutab, et traditsioonilised turvameetmed, mis keskenduvad inimkasutajatele, ei sobi riskide haldamiseks, mis kaasnevad tehisintellektiga virtuaalsete töötajate kasutuselevõtuga. Peamine mure, mille Clinton tõstatab, on tehisintellekti kasutajakontode turvamine, mis vajavad nagu inimdigitaalidentiteedidki tugevat autentimist ja pidevat jälgimist, et vältida volitamata juurdepääsu ning avastada anomaaliaid, mis viitavad rikkumistele või väärkasutusele. Teine oluline küsimus on sobivate võrgupääsutasemete määramine tehisintellekti üksustele. Liialt suurte õiguste andmine võib avada kriitilisi süsteeme ohtudele, kui tehisintellekti operatsioonid on kompromiteeritud, kuid liiga rangete piirangute kehtestamine võiks piiratada tehisintellekti funktsionaalsust ja tootlikkust. Organisatsioonidel tuleb leida hoolikas tasakaal, et maksimeerida tõhusust ning samal ajal säilitada tugevat turvalisust. Clinton rõhutab ka vastutuse keerukust tehisintellekti tegevuste osas. Erinevalt traditsioonilistest mudelitest, mis tuginevad tuvastatavate inimeste käitumisele, tegutsevad AI-töötajad sõltumatult, mistõttu on vastutuse mõistlik jaotamine vigade või pahatahtlike tegude eest ebaselge. See ebamäärasus nõuab uusi poliitikaid ja raamistikke, mis määratleksid vastutuse ning aitaksid riske tõhusalt hallata.

Eriti murettekitav on võimalus, et tehisintellekt võib "hulluks minna" või olla pahatahtlike isikute poolt kuritarvitada, et teostada kahjulikke ülesandeid. Näiteks võib pidev integratsioonisüsteemidele ligipääsuga AI häirida arendusvooge või põhjustada haavatavusi ning sellega laiemat organisatsioonilist mõju. Sellised stsenaariumid tõestavad ennetavate kaitsemehhanismide vajalikkust, mis jälgivad tehisintellekti käitumist pidevalt ning võimaldavad kiiret sekkumist kõrvalekallete korral. Nende väljakutsete leevendamiseks pakuvad turvafirmad üha enam spetsialiseeritud lahendusi, et hallata ja kaitsta mitte-inimese identiteete ettevõttekeskkondades. Need tööriistad võimaldavad kohandatud juurdepääsukontrolle, käitumise analüütikat ja juhtimisraamistikke, mis on spetsiaalselt mõeldud tehisintellekti üksustele ning täiendavad olemasolevaid inimkeskseid turvameetmeid. Clinton prognoosib, et virtuaalsete töötajate turvamine hakkab tulevikus muutuma üheks olulisemaks kulu- ja investeerimisvaldkonnaks tehisintellektiga seotud küberturvalisuses. Organisatsioonid, mis juba varakult rakendavad tugevaid kaitsemehhanisme, on paremini positsioneeritud, et ära kasutada tehisintellekti potentsiaali ning vähendada riske. Kokkuvõttes näitab Anthropicu hoiatuse valguses, et lähitulevikus muutuvad AI-toetatud virtuaalsed töötajad olulisteks ettevõtte tööjõu osadeks, kuid toovad kaasa uusi küberturvalisuslikke väljakutseid, mis nõuavad viivitamatut tegutsemist. Ettevõtted peavad uuendama oma turvastrateegiaid, et kaitsta AI-identiteete, määrata selged juurdepääsupiirangud ning kehtestada vastutuse raamistikud. Sellise tegevusega saavad organisatsioonid tagada oluliste süsteemide kaitse AI-ga seotud ohtude eest ning turvalise ja tulemusliku tehisintellekti integreerimise tööruumi.