BRICS’i riigid—Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariik—on üha arvukamalt kõnelema kunstliku intelligentsi (KI) pakutavatest väljakutsetest ja võimalustest. Nad rõhutavad kiireloomulist vajadust piirata liigset andmete kogumist ning tagada õiglased tasustamised sisule, mida kasutatakse KI süsteemide treenimiseks. See peegeldab nende muret suuremate tehnoloogiaettevõtete üle, enamikult rikastest riikidest pärit, kes on suuresti kõrvale kaldunud autoriõigustasu maksmisest andmete kasutamise eest KI arendamisel. KI kiire areng mõjutab sektoreid nagu tervishoid, finants, põllumajandus ja haridus kogu maailmas. Kuid see tõstatab kriitilisi küsimusi andmete privaatsuse, intellektuaalomandi õiguste ning õiglase majandushüvangu kohta. BRICS'i riikide jaoks on need probleemid eriti teravad, kuna nende digitarbimine ja majandused jätkavad kasvamist ning suur rahvaarv loob ja tunneb mõju KI tehnoloogiate arengule. Üks põhiteemad on andmete omandi- ja kasutusõigused, mida KI treenimiseks kasutatakse. Suured tehnoloogiafirmad on kasutanud suurel hulgal kasutajate loodud ja avalikku infot ega ole enamasti adekvaatselt hüvitise maksnud. See on tekitanud vaidlusi autoriõiguse seaduste ja õiglasest tasustamisest, eriti kuna KI põhjal loodud tulemused annavad märkimisväärset kasumit. BRICS väidavad, et ilma korralike regulatsioonideta süvenevad ebavõrdsused andmetele juurdepääsus ning kasudes ka nende kasutamise ja tulu jaotamises, tugevdades lõhet arengumaade ja arenenud riikide vahel. Nad nõuavad rahvusvahelisi KI juhtimise raamistikke, mis kaitsevad sisuloojate õigusi ning annavad inimestele kontrolli oma isikuandmete üle.

Need raamistikud peaksid sisaldama tõhusaid kaitsemehhanisme liigse või volitamata andmekogumise vastu, mis võib kaasa tuua privaatsusprobleeme ja kuritarvitusi. Lisaks ajavad BRICS võrdset teavet ja vastutust KI arengus, nõudes poliitikaid, mis nõuavad selget teavitamist andmekogumisest, töötlemisest ja kasutamisest KI treenimisel. Nad soovivad võimalusi, kuidas inimesed saaksid nõuet esitada juhul, kui neid on kahjustatud või on nende andmeid kuritarvitatud. See debatt toimub kasvavate geopoliitiliste ning majanduslike pingete tingimustes, kus tehnoloogia on nii kasvu vahend kui ka mõjutusvõimuvõitluste väljakutse. BRICS püüab kujundada KI arengut viisil, mis austab riiklikku suveräänsust, toetab jätkusuutlikku arengut ning soodustab maailmamajanduse rohkem kaasavat arengut. Lisaks andmekahjustuste ja tasustamise nõudmisele investeerivad riigid ka oma laste AI võimetesse, et arendada kohalikke lahendusi, mis lahendavad nende ainulaadseid sotsiaalseid ja majanduslikke väljakutseid. Edendades kodumaist innovatsiooni ning õigusraamistikke, mis on kooskõlas nende väärtustega, loodavad BRICS vähendada sõltuvust välisriikide tehnoloogiast ning tugevdada oma digitaalseid infrastruktuure. Nende nõue õiglasest tasustamisest ja eetilisest andmekasutusest ühildub laiemate rahvusvaheliste nõudmistega ettevõtete vastutuse ja tehnoloogia demokraatia osas. Koos rõhutavad BRICS, et KI transformaatorjõud ei tohiks tulla hind, kaos või inimeste vabaduste ohverdamise arvelt. Tulevikus võivad BRICS’i arutelud KI juhtimises mõjutada ülemaailmseid poliitikaid, julgustades mitmepoolseid kokkuleppeid, mis seavad prioriteediks õigluse, intellektuaalomandi kaitse ning isikuandmete kaitse digiajastul. Nende seisukohad sundivad tehnoloogiahiide ja poliitikakujundajaid üle maailma ümber mõtlema KI arendamist, kasutuselevõttu ning määrusi. Kokkuvõttes juhivad BRICS riigid tasakaalustatud KI juhtimise eestvedamist, mis piirab liigset andmekogumist, tagab sisuloojatele õiglase tasu ja kaitseb privaatsust. Nende pingutused rõhutavad, et arenevad riigid tahavad kindlustada osa ka ühiskonnas, ning edendada õiglast ning eetilist tehnoloogilist tulevikku kõigile.