Kiiresti arenevas tehisintellekti valdkonnas seisavad USA kohtud seoses enneolematu väljakutsega tehisintellekti tehnoloogiate integreerimisel kohtumõistmise protsessidesse. Värske juhtum Phoenixi osariigis, Arizonas, toob selle problemaatika esile, näidates nii AI kasutamise eeliseid kui ka sügavaid eetilisi keerukusi õigussüsteemis. Juhtumiga seoses mõisteti üks kahtlustatav 10, 5 aastaseks vangistuseks manslaughter’i eest ning selle kohtuotsuse puhul kasutati märkimisväärselt AI loodud videot. See video kujutas ohvrit, Christopher Pelkeyd, kes näiliselt andestab tapjamehele ning seda lõi Pelkey perekond. See juhtum oli üks esimesi, kus AI loodud sisu esitati osa ohvri mõjustatustatustest. Istungil ametis oleva kohtunik kiitis videot selle emotsionaalse mõju eest, kuid kaitsja kaebas edasi, väites, et AI loodud sisu kasutamine oli ebaõiglane ning võis õigusrikkumist ebaõiglaselt mõjutada. See kaebus näitas kasvavat arutelu AI rolli kohta kohtus ning vajadust selgete kohtunike juhiste järele. Phoenixi näide on osa laiemast trendist: kohtud kogu riigis katsetavad AI ja virtuaaltehnoloogiate kasutamist. Floridas kasutas kohtunik virtuaalreaalsust kuriteopaikade taastamiseks kohtualuste jaoks, pakkudes neile kaasahaaravat kogemust, samas kui New Yorgis kasutati AI avatar’it formaalsete kohtunike argumentide esitamiseks, näidates AI potentsiaalset rolli õiguslikus esindamises. Hoolimata nende uuendustest hoiatavad eksperdid AI-rantsi kriitilise hinnangu andmise eest. AI loodud sisu veenvus võib emotsioone ja tõlgendusi mõjutada, tõstatades muresid ebavõrdsuse suurendamise kohta, eriti kahtlustatavate puhul, kellel puuduvad ressursid AI tõendite või argumentide tõrjumiseks tõhusalt. Lisaks kerkib küsimus AI loodud tunnistuste ehtsuse ja terviklikkuse kohta, raputades usku tõelisse inimhäält ja ohustades õiglust ning tõesid kohtuprotsessides. Vastukaaluks koostavad mõned jurisdiktsioonid aktiivselt juhiseid ja järelevalvemehhanisme.

Näiteks Arizona kõrgem kohus asutas erikomisjoni AI kasutamise standardite koostamiseks kohtumenetlustes, eesmärgiga tasakaalustada AI eelised ja vajadus õiguse, läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise tagamise vahel. Õigusvaldkonna kogukond jätkab põhiküsimustega tegelemist: kuidas saavad kohtud AI loodud tõendeid tõestada?Millised kaitsemehhanismid takistavad manipuleerimist või kallutatust?Kuidas tagada, et AI integratsioon ei teeks kahju marginaliseeritud või piiratud ressurssidega osapooltele? Nende küsimuste lahendamine on kriitiline, kuna kohtute roll ulatub kaugemale õiguse andmisest ning hõlmab ka avaliku usalduse säilitamist õigussüsteemis. Kuigi AI pakub võimalusi kohtumenetluste tõhususe tõstmiseks, võib ebaõige juhtimine riski süsteemi terviklikkuse kahjustamiseks. Kokkuvõtteks näitab Phoenixi manslaughter’i juhtum AI kasutamise pioneersust ja samas ka vaidlusi kohtusaalides. Kuna AI loodud materjalid saavad osaks õigusküsimustest ja ohvri väljendustest, peavad kohtud hoolikalt navigeerima keerukate eetiliste, õiguslike ja võrdsete kohtlemise küsimustega. Kohtunikud, juristid, tehnoloogiaeksperdid ja eetikaekspertid peavad koostööd tegema poliitikate väljatöötamisel, mis kasutavad AI eeliseid ning säilitavad õiglust ja ausust. Jätkuv dialoog ning poliitikate kujundamine näiteks Arizonas pakub eeskuju vastutustundliku AI integreerimise kohta kohtusse üle kogu USA ja kaugemal tulevikus.