Eloni Muski sotsiaalmeedia platvorm X on esitanud kohtusse Minnesotas riigi vastu, vaidlustades osariigi seaduse põhiseaduslikkuse, mis sihib tehisintellekti loodud "deepfake'ide" kasutamist valimistel. Minnesota seadus keelab manipuleeritud meedia loomise ja levitamise, mille eesmärk on eksitada valijaid või mõjutada valimistulemusi. X väidab, et see seadus rikub Esimese muudatuse kaitstud vabadust sõna avaldamisel ning ebavõrdselt seab sotsiaalmeedia platvormidele kriminaalse vastutuse kasutajate poolt loodud sisu eest. Ettevõte juhib tähelepanu sellele, et see seadus asendab platvormide enda sisu hindamise valitsuse kontrolliga, mis seab ohtu poliitilise sõna internetis liialdava tsenseerimise. Kaebus on esitatud föderaalkohtusse Minnesotas ning eesmärk on saada seadus osutunud põhiseadusvastaseks ning takistada selle jõustamist menetluse ajal. X toetab oma juhtumit, viidates Kommunikatsioonidest lahtiühendamise kohta (Section 230 Communications Decency Act), mis annab tehnoloogiafirmadele kaitse kasutajate loodud sisu eest vastutuse eest. Ettevõte väidab, et Minnesota seadus rikub neid kaitseid, määrates platvormidele karistusi kasutajate loodud deepfake'ide majutamise eest. Minnesota peaprokurör Keith Ellison pole rahuldamata kohtuasja ega X-i õigusnõuet avalikult kommenteerinud. See vaidlus tuleb ajal, mil riiklikult on laiemalt mures tehisintellekti loodud petturliku sisu mõju üle valimistele, ning on esile tõstetud erinevad seadusandlikud katsed era- ja avalik-õigusliku sektori kaitsmiseks eksitava meedia eest. X ei ole ainsana vaidlustaja; varem on Minnesotas seaduse vastu kohtusse astunud ka üks respublikaani parlamendiliige ning sotsiaalmeedia mõjutaja. Kuid kohtunik esmatasandil nende kaebused tagasi lükkas, mis viis apellatsioonidele.

Need õiguslikud sammud tõstavad endiselt olulist debatti valijate manipuleerimise ennetamise ja konstitutsionaalsete õiguste kaitse vahel internetis. Vähemalt 22 USA osariiki on kehtestanud seadused valimistega seotud deepfake'ide reguleerimiseks või keelanud need täielikult, mis näitab kasvavat teadlikkust tehisintellekti abil loodud meedia riskidest avalikule arvamusele ja valimiste aususele. Need seadused püüavad kaitsta demokraatiat, piirates petturlikku kampaaniameediat, mis võiks usaldust valimiste vastu kahjustada. X-i kohtumenetlus tõstatab olulisi küsimusi seoses õigusraamistike sobivusega seotud uute tehnoloogiate ja vaba sõna kaitsega digi­taalses ajastul. See rõhutab pingeid püüdlustes reguleerida valeinformatsiooni ning säilitada avatud platvormid erinevate poliitiliste vaadetega arvamuste esitlemiseks. Kohtud peavad tagama, et õigussüsteemid kohanduvad ilma põhiseaduslikke kaitseid rikkumata või seaduslikku avaldust alandamata. Kui kohtuasja käik jätkub, jälgivad seda hoolikalt juriidilised, poliitilised ja tehnoloogilised osapooled, kuna otsus võib määratleda tuleviku internetisisu regulatsiooni suundi. See võib mõjutada, kuidas osariigid kavandavad seadusi deepfake’ide ja valimisjulgeoleku kohta ning kuidas sotsiaalmeediakompaniid haldavad kasutajate loodud sisu vastutust ja poliitikaid. Tehisintellekti loodud meedia tõstab esile vajaduse tasakaalustatud lahenduste järele, mis käsitlevad valeinfo ohte ning samal ajal austavad vaba sõna õigust ja edendavad teadlikke valikuid. X-i kohtulahing näitab keerukaid väljakutseid digitaalse kõne regulatsioonis kiirete tehnoloogiliste muutuste tingimustes. Selle tulemused aitavad määratleda riikide ja föderaalse tasandi õigusvõimu ulatust poliitilise avalduse jälgimisel internetis ning kaitsta põhiseaduslikke õigusi.