Hiljutine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) uuring uurib tehisintellekti (TI) tehnoloogiate kiire globaalne laienemine ning selle mõju keskkonnale. Kuigi raport ei kõneta alarmisignaale, väljendab see tõsiseid muresid, et TI võiks märkimisväärselt suurendada süsinikuheidete vastavaid heited, kui energiapoliitika jääb muutumatuks. IMF hinnangul võib TI ja selle infrastruktuur lisada maailmas 2025. kuni 2030. aastani 1, 7 gigatonni CO2-heidet, mida tõukavad energiaintensiivsed andmekeskused ja arvutusprotsessid. AI-ga seotud energiakasutus võib ulatuda umbes 1500 teravatt-tunnini (TWh) aastaks 2030, moodustades väljakutse kliimamuutuste leevendamisele. Kuigi Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) väidab, et TI kiirustamise hirmud kliimamuutuste kiirendamisel võivad olla liialdatud tänu energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse parandamisele, rõhutab IMF, et ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heited jätkuvalt tõusevad ning ilmastiklikud kahjustused muutuvad sagedasemaks. Uuring rõhutab vajadust käsitleda TI keskkonnajalajälge laiemate kliimapoliitikate raames. Majanduslikult on AI suurendanud tootlikkust ning oluliselt panustanud globaalsesse SKP kasvu, edendades innovatsiooni tervishoius, tootmises, transpordis, finantsides ja mujal. See majanduslik potentsiaal toetab jätkuvat TI arengut. Kuid olulise küsimusena jääb, kas TI võime parandada energiatõhusust ja toetada kliimalahendusi kaalub üles selle tohutu energiavajadus.

AI-põhised edusammud nagu nutikad energiavõrgud, optimeeritud logistika ja parema ressursihalduse lubavad vähendada heiteid, kuid nende kasumite täpne suurus nõuab edasist uurimist. IMF-i uuring toob esile olulisi mõjusi poliitikakujundajatele, tehnoloogiaettevõtetele ja energiaettevõtetele. Valitsused peavad kehtestama regulatsioone ning pakkuma stiimuleid, mis toetavad jätkusuutlikku AI arengut, sealhulgas soodustades taastuvenergia kasutamist andmekeskustes, rahastades energiatõhusaid AI uuringuid ning integreerides kliimaõiglasust tehnoloogiapoliitikatesse. Tehnoloogiafirmad, kes viivad AI innovatsiooni edasi, peavad prioriteediks seadma keskkonna säästlikkuse, investeerides rohelitesse andmekeskustesse, optimeerides algoritme ning avalikult teavitades energiatarbest. Energiaettevõtted seisavad silmitsi väljakutsega täita AI kasvavaid elektritootmisvajadusi ilma süsinikheite suurendamata, mis nõuab puhta energia kasutuse kiirendamist ning nutikate võrkude integreerimist. Lõpuks rõhutab uuring, et AI mõju heitmetele sõltub suurel määral kollektiivsetest valikutest. Ilma strateegilise tegevuseta võiks AI süsinikujalajälg oluliselt takistada ülemaailmseid kliimamäärangu eesmärke. Kuid koordineeritud poliitika, jätkusuutlik tehnoloogiline innovatsioon ja sektoriülese koostöö abil saab ühiskond kasu AI majanduslikust potentsiaalist ning vähendada keskkonnariske. Kokkuvõttes esitab AI tõusu nii võimalusi kui ka väljakutseid. Selle roll majanduskasvus on selge, kuid selle keskkonnakohustuste juhtimine on kriitiline. IMF-i analüüs kutsub üles dialoogile, et tasakaalustada tehnoloogiline edenemine ja kliimateadlikkus, et ehitada jätkusuutlik ja jõukas tulevik, kus innovatsioon ja keskkonnahoid käivad käsikäes.