12. mail 2025 koguneti ÜRO peakorteris New Yorkis ülemaailmsete riikide esindajad kaasaegse sõjapidamise kriitilise ja hädavajaliku küsimuse—tehisintellektil põhinevate autonoomsete relvasüsteemide regulatsiooni—arutamiseks. Need keerukad relvad, mis suudavad sihtmärke iseseisvalt tuvastada ja rünnata, on üha rohkem kasutusel konfliktipiirkondades nagu Ukraina ja Gaza, tekitades põhjalikku eetilist, õiguslikku ja julgeolekupoliitilist arutelu üle maailma. Vaatamata nende tehisintellektipõhiste relvade kiirele arengule ja kasutamisele, puudub rahvusvahelisel tasandil ulatuslik siduv leping nende kasutamise ja tegevuse regulatsiooniks. Alates 2014. aastast on Konventsiooni Konventsiooni (CCW)—rahvusvahelise leppe, mis reguleerib teatavate tavarelvade piiramist või kehtestamist—arutelud olnud peamine platvorm täielikult autonoomsete relvasüsteemide keelustamise või reguleerimise püüdlustes. Kuid CCW kaudu siduvate standardite kehtestamise jõupingutused on olnud aeglased, neid on takistanud konflikti ning suveräänsuse huvide vastuolud. ÜRO peasekretär António Guterres on selle küsimuse kiireloomulisust rõhutanud, seades 2026. aastaks kindla tähtaega selgete ja tõhusate regulatsioonide loomisele. Tema pöördumine eesmärgib pidurdada autonoomsete relvade kontrollimatut levikut ja kasutamist, hoiatades, et nende levik võib märkimisväärselt alandada relvastatud konfliktide künnist ning suurendada soovimatute eskaleerumiste riski. Tõelise kokkuleppe saavutamine peamiste globaalsete jõudude seas jääb suureks väljakutseks.

Mõjukad riigid, nagu Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Hiina ja India, on näidanud kahtlusi selle kohta, kas nad toetavad terviklikku rahvusvahelist lepingut, mis võiks nende sõjalisi võimeid piirata. Nad eelistavad pigem koostada riiklikke suuniseid ja vabatahtlikke meetmeid, rõhutades riikide suveräänsuse ning autonoomsete tehnoloogiate strateegilisi eeliseid. See positsioon on saanud kriitikat inimõiguste aktivistidelt, relvade kontrolli eksperdilt ja kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, kes hoiavad, et ilma tugeva rahvusvahelise õigusraamistikuta on maailmal oht sattuda kontrollimatutesse tehisintellekti relvade võiduajamisse. Ametlikud andmed näitavad, et ÜRO-s toimuvatel aruteludel on praegu üle 200 erineva autonoomse relvasüsteemi, mis on osaliselt kasutusel viimastes konfliktides Venemaa, Ukraina ja Iisraeli osalusel. Need rühmad väidavad, et ilma rangete järelevalve- ja kontrollimeetmeteta võivad sellised relvad rikkuda inimõigusi ning rahvusvahelist humanitaarõigust, langetades surmavate otsuste tegemise protsessi inimkontrolli mõttetult oluliselt. 12. mai ÜRO üldkogu istung oli ajalooline hetk, kuna see oli esimene kord, kui üldkogu püüdis ametlikult tegeleda tehisintellekti toel töötavate autonoomsete relvade keerulise problematikaga. Osalejad avaldasid lootust, et see kõrgelt tasemel arutelu innustab poliitilist tahet ning loob aluse siduvate õigusraamistikute kujundamiseks enne septembrikuiseid CCW läbirääkimisi. Nende läbirääkimiste eelseisvaks oodatakse, et globaalne kogukond peab leida tasakaalu kaitsevaldkonna tehnoloogilise innovatsiooni ning inimkonna kaitsmise vahel võimalike soovimatute tagajärgede eest, sest masinate otsused elu ja surma kohta muutuvad üha kiiremini. Kuigi tehnoloogiline areng kiireneb, peab selleks ülesandeks olema ka eetiliste, õiguslike ja operatsiooniliste raamistikud, mis aitaksid vältida ebastabiilsust ning kindlustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Kui riigid arutavad sõja tuleviku kujundamist ÜRO saalides, jälgib kogu maailm tähelepanelikult ning mõistab, et nende otsuseid mõjutavad konflikti olemust juba järgmiste põlvkondade jaoks. Edasiliikumine nõuab suuremat läbipaistvust, mitmepoolset koostööd ja ühise pühendumise tagamist, et tehisintellekt ei muutuks rahu vahendiks, vaid pigem rahu tagatiseks, mitte hävitatse teguriks.