Tõuseb tööjärgne töötajate arv, kes integreerivad generatiivseid tehisintelligentsi (TI) tööriistu nagu ChatGPT oma igapäevatöösse, sageli ilma tööandjate teadmata. Hiljutine Ivanti uuring näitas, et 42% kontoritöötajatest kasutab generatiivseid tehisintelligentsi tehnoloogiaid ning iga kolmas hoiab selle kasutamise organisatsioonist varjata. See trend toob esile olulise muutuse töökoha AI kasutamises ning tõstatab kriitilisi küsimusi ettevõttepoliitika ja töötajate käitumise osas. Tehisintelligentsi kasutamise saladuskatte taga on mitmed tegurid. Paljud ettevõtted puudulike või ebaselgete AI-poliitikatega jätavad töötajatele segadusse, mis on lubatud ja mis mitte. Teised kehtestavad teatud AI-tööriistade kasutamise keeldusid või piiranguid turvalisuse ning andmekaitse põhjendel, mis motiveerib töötajaid oma kasutamist varjama, et vältida distsiplinaarkaristusi. Lisaks peidavad mõned töötajad oma AI kasutust, et saavutada konkurentsieelis, suurendades tootlikkust, loovust või probleemilahendust, ilma et seda avalikkusele näitaksid. Alguses reageerisid organisatsioonid AI kasutamisele ettevaatlikult või kasutasid sellest täielikult keeldusid, kartuses, et tundlikku teavet võiks pilvepõhistel AI platvormidel lekkida. See tekitas AI kasutamise ümber stigma ja aitas kaasa sellele, et töötajad hakkasid AI tööriistu varjatult kasutama – tuntud kui „sahat AI“ või BYOAI („bring your own AI“). See näitab kasvavat lõhet töötajate käitumise ja organisatsioonilise juhtimise vahel kiire tehnoloogilise arengu saatel. Tööandjate murede tõttu näitab Ivanti uuring, et regulaarseid AI kasutajaid ümbritsev keskkond on tavaliselt nii nende kolleegide AI kasutuse suhtes salliv või isegi toetav. See viitab, et kogemuse kaudu kaasneb AI kasutamise mõistmine ning selle normist kinnistamine töökohal.

Kuid see vastandub tööandjate ametlike juhiste ja toega, mis näitab, et ettevõtted peavad oma poliitikaid uuendama. Töökoha tehnoloogia ja AI eetika eksperdid rõhutavad, et oluline on arendada paindlikke poliitikaid, mis kohanevad AI arenguga. Kuna generatiivne AI muutub keerukamaks ja rohkem tööülesannetes osaks, peavad organisatsioonid leidma tasakaalu tundliku teabe kaitsmise ning innovatsiooni ja tootlikkuse soodustamise vahel. Avatud dialoog ja koostöö AI kasutamise osas võivad aidata vähendada saladust ja pingeid töötajate ning juhtkonna vahel. Selged, hästi kommunikeeritud AI juhised annavad töötajatele kindlustunde ning vastutustundliku kasutamise võimaluse. Poliitikad võiksid täpsustada heakskiidetud AI tööriistu, määratleda vastuvõetavaid kasutusjuhte, pakkuda koolitust andmekaitse ja eetika teemadel ning luua kanalid AI seotud murede arutamiseks. Läbipaistvuse ja usalduse kultuuri edendamine võimaldab ettevõtetel AI eeliseid kasutusele võtta ning samal ajal riske minimeerida. Generatiivse AI tõus kui kaasaegse töö oluline osa toob kaasa nii väljakutseid kui võimalusi. Kuna töötajad kasutavad AI-d üha rohkem näiteks kommunikatsioonide koostamisel, kodeerimisel ja andmeanalüüsil, muutub autoriseeritud ja volitamata kasutamise piir hägustumas. Ettevõtted, kes tegelevad nende küsimustega ennetavalt, suudavad paremini meelitada ja hoida talenti, tõsta tõhusust ning säilitada konkurentsivõimet tehnoloogiapõhises keskkonnas. Kokkuvõttes toob Ivanti uuring välja teadliku ja salajiku AI kasutamise laialdastele töötajatele ning rõhutab kiiret vajadust täiustada ning täpsustada AI poliitikaid, julgustada avatud suhtlust ning harida töötajaid vastutustundliku AI kasutamise osas. See aitab vähendada töötajate muresid, ennetada sahar AI praktikaid ning soodustada tõhusamat ja eetilisemat AI integreerimist iga päevasesse äritegevusse.