Anthropici tegevjuht Dario Amodei prognoosib, et aastaks 2024 hakkab tehisintellekt tegelema kõigi programmeerimisülesannetega, kuid see tekitab mõnele tarkvarainsenerile eksistentsiaalse kriisi. Shawn K, kahekümne aasta kogemusega tarkvarainsener ja arvutiteaduse eriharidusega inimene, kaotas oma töö aprillis ning võitleb nüüd finantsiliselt — elades kantavas jaamas, ja täites tellimusi DoorDash’i kaudu ning müües asju eBay’s, kuna tema eelmine 150 000 dollariline palk kadus. Kuigi tehnoloogiaettevõtete koondamised ei ole talle uus — ta on kaotanud töid pärast 2008. aasta finantskriisi ja pandeemiat — tundub see kord olevat teisiti. Pärast 800 taotluse saatmist on ta saanud vähem kui kümme intervjuud, osa neist teostavad AI-agentid, mitte inimesed, jättes ta end tundma “ nähtamatuna” ja filtreerituina enne inimese kõne või hinnangut. Ta kardab, et see on vaid “sotsiaalne ja majanduslik katastroofi tõusulaine, ” ning nimetab seda juba käimasolevaks “Suureks ümberpaigutamiseks”. K’s viimane töö oli ettevõttes, mis keskendus metaversumile, mida mõned aeg tagasi peeti järgmise suure asjana, kuid mis on nüüd masinate arengute nagu ChatGPT varjus hakanud taanduma. Nüüd, kuna kesk-Jürge-Ameerika tehnoloogitöövõimalusi pole, teenib ta madalapalgalist tegevust ja müüki toitujana ning teenib vaid mõnesaja dollari kaugusel. Ta kaalus naasta kooli ning saada tehnikatunnistus või veoautojagunend, kuid nende õppemaksud olid liiga kõrged.

Kuigi Ameerika Ühendriikide tööstatistika büroo hindab tarkvarainseneri ametit endiselt kiirelt kasvavaks valdkonnaks, näitavad K sarnased lood kasvavat lõhet. Amodei prognoosib, et septembriks kirjutab tehisintellekt 90% koodist ja võib-olla kogu koodi 12 kuuga, mis on osa suurest muutusest, mis põhjustas 2024. aastal üle 150 000 tehnoloogia sektori koondamise ning veel 50 000 töökohale algaval 2025. aastal. K hoiatab, et see trend ohustab peaaegu kõiki ning kahetsusväärselt puuduvad ühiskondlikud lahendused, mis nende mõjudele kaasa aitaksid. Ta kritiseerib ettevõtteid, kes kasutavad AI-d peamiselt kulude vähendamiseks, mitte töötajate võimekuse suurendamiseks. Kuigi ta kaotas töö, hoiab K endiselt lootust ning nimetab end “AI maxistiks”, mõistes, et kui AI suudab teda asendada, ei võta ta seda isiklikult. Tema peamine pettumus on, et ettevõtted kindlale, vananenud mõtteviisile tuginedes kärbib arendusmeeskondi, selle asemel, et kasutada AI-d tootlikkuse hüppeliseks kasvuks.