Ettepanek 10-aastaseks föderaalseks keelu, mis takistab osariikidel tehisintellekti (TI) reguleerimist, on saanud tugeva opositsiooni osaliseks mitmest osariigist pärit advokaatidelt. See vaidlust tekitav säte, mis on lisatud endise presidendi Donald Trumpi poolt reklaamitud maksumuudatuste eelnõusse, on suunatud moratooriumi kehtestamisele osariigi tasandi TI regulatsioonide suhtes. Kuid sellele on vastu seisnud tugev kahepartei vastuhääl, kus 40 osariigi advokaati on väljendanud muret võimalike riskide pärast tarbijakaitsele ja uusloomade tehnoloogiate jälgimisele. Ettepanekuga soovitakse luua ühtne föderaalseine standard TI reguleerimiseks, suspendides kõik uued või olemasolevad osariigi seadused TI osas kümneks aastaks. Selle meetme pooldajad, sealhulgas Kongressi paremkonservatiivid ja suured tehnoloogiaettevõtted nagu Google, väidavad, et ühtne lähenemine on kriitiline tõhusaks juhtimiseks ja kontrolliks AI rakendustes. Nad rõhutavad, et erinevad osariigi regulatsioonid võiksid põhjustada killustunud ja segadusttekitava õigusruumi, mis takistab innovatsiooni ning alandab USA suutlikkust säilitada globaalselt juhtiv roll tehisintellekti arengus. Hoolimata nende nõudest väidavad kriitikud, et osariigi reguleerimisõiguse täielik peatamine on ebaküpse ja ohtliku arenguga kiirem ning AI mõju igapäevaelus kasvab kiiresti. Neli osariigi advokaati, kes esindavad nii Demokraatlikke kui ka Republikaanske administratsioone, on avameelselt vastu moratooriumile. Kalifornia prokurör Rob Bonta on rõhutanud, et osariigi tasandi järelevalve on jätkuvalt vajalik, kuna AI süsteemid muutuvad keerukamaks ja saavad üha enam osaks olulistest sektoritest, nagu tervishoid, poliitiline reklaam ning digitaalne kommunikatsioon. Kaliforniat peetakse AI regulatsiooni liidriks, kuna see on vastu võtnud seadused, mis keelavad AI-põhiste ebatsensuuriliste piltide loomise ja levitamise ilma nõusolekuta, tuntud kui deepfake’id.

Osariik on keelanud ka volitamata poliitiliste deepfake’i reklaamide kasutamise, et kaitsta valimiste usaldusväärsust ning kehtestanud läbipaistvuseeskirjad tervishoiuteenuse osutajatele AI kasutamisel, et tagada patsientide ohutus ja teadlik nõusolek. Bonta väidab, et need sammud näitavad, millist proaktiivset rolli on osariigid AI-ga seotud riskide ennetamisel ja tarbijate kaitsmisel võtnud. Osariikide vastased hoiatasid, et osariigi regulatsioonide täielik peatamine ilma tervikliku föderaalse seadusandluseta jätab tarbijad kaitseta ja suure ohuga AI kasutushartele. Nad hoiatavad, et ilma tõhusa järelevalveta võiks AI olla kuritarvitatud viisil, mis rikub privaatsust, manipuleerib avalikku arvamust, suurendab valeinfot ning ohustab avalikku turvalisust. Osariikide regulaatorid rõhutavad, et nende võime reageerida kiiresti ja kohalike meetmetega on hädavajalik, et tulla toime AI mitmekülgsete ja kiiresti muutuva väljakutsetega. See säte kuulub hetkel paketti, mis seisab silmitsi keeruliste seadusandlike väljakutsetega, sealhulgas Senati heakskiidu ja eelarvetega seotud kokkuleppega, enne kui see saaks seaduseks muutuda. Selle keeldumise arutelu peegeldab laiemat riiklikku debatti AI regulatsioonist – kas see peaks olema keskne föderaalne või hõlmama kihistunud struktuuri, mis ühendab nii föderaalseid kui ka osariikide võimeid. Kuna tehisintellekti tehnoloogia jätkuvalt areneb ning muutub paljuski ühiskonna põhialuseks, on sobiva regulatiivse tasakaalu leidmine endiselt suur väljakutse. Kuigi ühtne föderaalne raamistik võiks pakkuda järjepidevust, väidavad paljud eksperdid ja ametnikud, et see ei tohiks tulla kahjuks osariikide innovatsiooni ja kaitse õigusruumis. Edasiliikumiseks peavad seadusandjad ja huvigrupid hoolikalt kaaluma vastutustundliku AI arendamise suuniseid, mis soodustavad tehnoloogilist arengut ning kaitsevad üksikisikute ja kogukondade õigusi ning huve kogu Ühendriikides.