Tehnoloogia lobiorganisatsioon CCIA Europe, mis esindab suuri ettevõtteid nagu Alphabet, Meta ja Apple, on hiljiti kutsunud Euroopa Liitu peatama tehisintellekti seaduse kasutuselevõttu. Nad väljendasid muret, et praeguse kiirusega selle seaduse rakendamine võib takistada innovatsiooni ning ohustada Euroopa laiemat tehisintellekti arengut. Tehisintellekti seadus on Euroopa põhjalik õigusraamistik, mille eesmärk on reguleerida arenevaid tehisintellekti tehnoloogiaid, tasakaalustades õiguste kaitse ja innovatsiooni edendamise. See jõustus ametlikult 2024. aasta juunis, olles suur meridiaan globaalses tehisintellekti regulatsioonis. Kuid kuigi seadus on nüüd õiguslikult siduv, tuleb mitmeid olulisi sätteid – eriti seotud üldotstarbelise tehisintellekti (GPAI) mudelitega – jõustumiseks 2. augustil 2025. Vaatamata sellele ajakavale on osades GPAI-ga seotud juhendites toimunud viivitusi, mis on teinud osapoolte seas muret ning tõstatanud täiendavaid küsimusi. CCIA Europe’i asepresident Daniel Friedlaender rõhutas organisatsiooni seisukohta, kutsudes üles seaduse täies mahus rakendamise ajutiseks peatamiseks. Ta väitis, et ilma piisava selguse ja valmisolekuta edasi liikumine võib innovatsiooni aeglustada ning lõppkokkuvõttes nõrgestada Euroopa konkurentsivõimet tehisintellekti arenduses. Lisaks dissidentidele nimetas ka Rootsi peaminister Ulf Kristersson AI-seaduse reegleid „segadusse ajavaks“, rõhutades kasvavat ebameeldivust poliitiliste juhtide seas regulatiivse keerukuse ja seadusandluse ajakava osas.

Muret ei tunne mitte ainult poliitilised ja ettevõtlusringkonnad; hiljutine Amazon Web Services’i (AWS) uuring näitas, et üle kahe kolmandiku Euroopa ettevõtetest peab raskeks mõista nende kohustusi uue tehisintellekti seaduse alusel. See segadus tuleneb peamiselt seaduse üksikasjalikest nõuetest ja pidevalt muutuva juhendistsust, mida paljud ettevõtted leiavad keeruliseks tõlgendada ja tõhusalt rakendada. EL-i ametnikud on järjekindlalt kinnitanud oma pühendumust tehisintellekti seaduse põhjalikule rakendamisele, samal ajal soodustades innovatsiooni. Nad rõhutavad õigusraamistiku tähtsust, mis kaitseb kodanike õigusi ning samal ajal ei takista liigset tehnoloogilist arengut. Kritiseerijad aga väidavad, et regulatiivne ebakindlus ning osalised viivitused loovad ebamäärasust, mis võib kahjustada Euroopa tehnoloogilist ökosüsteemi ning muuta selle vähem atraktiivseks investeeringuteks ja innovatsiooniks võrreldes näiteks Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga, kus reguleerimislähenemisviisid on tavaliselt paindlikumad ning tehnoloogiliste muudatustega kohanemisvõimelisemad – tegurid, mida peetakse elutähtsateks dünaamilise tehisintellekti arengu jaoks. Arutelu tehisintellekti seaduse üle peegeldab laiemat ülemaailmset väljakutset uute tehnoloogiate reguleerimisel. Ühelt poolt on kutsed tugevate kaitsemeetmete rakendamiseks eetika, privaatsuse ja turvalisuse tagamiseks; teiselt poolt aga mure, et liiga ranged või ebamäärased regulatsioonid võivad innovatsiooni ja majanduskasvu pärssida. Juuli lõpuks 2025. aastaks seatud tähtaja – mis hõlmab ka GPAI mudelitega seotud sätteid – lähenedes kasvab vajadus selge koordinatsiooni järele poliitikakujundajate, tööstuse ja teiste osapoolte vahel. Kuidas Euroopa Liit suudab neid huvisid tasakaalustada, mõjutab oluliselt tehisintellekti arengu tulevikku Euroopas ning seab eeldued globaalse tehisintellekti juhtimisele. Kokkuvõttes toob CCIA Europe’i ettepanek peatada tehisintellekti seaduse rakendamine esile kriitilisi väljakutseid tehisintellekti regulatsioonis ning rõhutab vajadust põhjalike, selgete ja paindlike reeglite järele, mis tõhusalt hallata riske ning samal ajal ära hoida tehisintellekti transformatiivse potentsiaali takistamist. Osapooled jätkavad soovituste väljapakkumist, tagamaks, et Euroopa jääks tehisintellekti innovatsiooni eesliinitsooni ning samal ajal vastutustundlikult hõlmaks uusi tehnoloogiaid.