Generatiivse tehisintellekti (AI), eriti vestlusrobotite ja AI-põhiste kokkuvõttevahendite nagu Google AI Overviews kiire kasv on oluliselt seganud traditsioonilist kirjastamist ja ajakirjandust. Need tehnoloogiad toodavad lühikesi kokkuvõtteid uudistest ja mitmekesisest sisust, võimaldades kasutajatel kiiresti teavet saada ilma, et peaksid külastama algset kirjastuslehte. Selle tulemusena on paljud uudisveebilehed kogunud liikluse vähenemise, mis ületab 34%, ning see ohustab otseselt kirjastajate peamisi tuluallikaid—reklaami ja tellimusi. See trend on põhjustanud märkimisväärset rahalist survet meediaväljaannetele, keda juhib otsingumootorite liiklus, ning viinud regulaarsed töötajate koondamised ning väärtuslikuma ajakirjanduse odavnemiseni, kuna AI alternatiivid kasvavad. Kirjastajad jäävad skeptiliseks AI ettevõtete väidete suhtes, et nende tööriistad toovad kaasa kvaliteetsemat liiklust, viidates ameti toetavate usaldusväärsete tõendite puudumisele. Selle väljakutse vastu võitlemiseks ning oma intellektuaalomandi kaitsmiseks on kirjastajad esitanud üle tosina kohtuasja AI firmade vastu autorikaitsega kaitstud sisu volitamata kasutamise tõttu ning sõlminud rohkem kui seitsekümmend litsentsilepingut sellise kasutamise monetiseerimiseks. Kuid need lepingud pakuvad sageli piiratud rahalisi võimalusi ning nõrgad läbirääkimispositsioone kirjastajatele, mis rõhutab kiiresti kasvavat tehnoloogiahiidude domineerimist. Lisaväljakutse seisneb AI arendajate tuginevus "õiglase kasutamise" (fair use) põhimõttele, et kaasata autorikaitsega kaitstud sisu treeningandmetesse ilma selge loata. Õiglase kasutamise õiguslikud piirid AI kontekstis on ebamäärased, mis raskendab kirjastajatel tõhusalt oma õigusi kaitsta.

See õiguslik ebakindlus suurendab riski, et ilma jätkusuutlike tulumudeliteta, mis tasuksid uudisteorganisatsioonidele, võib uuriv ajakirjandus ning kvaliteetne reportaaž märkimisväärselt väheneda, nõrgendades ajakirjanduse olulist rolli avalikkuse informeerimisel, vastutuse tagamisel ning demokraatliku arutelu toetamisel. Vaatamata AI juhtide kindlusele tulevase õiglasema tasu osas sisuloojatele näitavad praegused praktikad, et pingutusi selle suunitlusega on vähe ning põhiliselt keskendutakse lõppkasutaja konkurentsivõimelise ja kasumliku kasutamise võimaldamisele. See peegeldab laiemat tehnoloogiasektori mustrit, kus innovatsioonid häirivad välja kujunenud institutsioone ja ärimudeleid, sageli kallutades traditsioonilisi huvigruppe. Mõju ulatub kaugemale majandusest ning viitab olulisele muutusele selles, kuidas teavet luuakse, jagatakse ja tarbitakse. AI arenguga suureneb ohutunne, et kirjastajad võivad muutuda mahavisatuks, jättes ajakirjanikud silmitsi ebakindla tulevikuga, mis nõuab uusi kohanemis- ja vastupidavusvõimeid. Kokkuvõttes on generatiivne AI küll muljetavaldavate võimete ja potentsiaalsete eelistega teabe kättesaadavuse suurendamisel, kuid selle hetke mõju ajakirjandusele on tõsiselt murettekitav. Kirjastuslehtede liikluse kiire langus, tulude kahanemine, kohtuvaidlused ning autorikaitsega kaitstud materjali volitamata kasutamine ilma nõutava tasu maksmata ohustavad kollektiivselt pressi elujõulisust. Ilma ühiselt välja töötatud õiglasemate kasutus- ja tasu raamistikuta on ajakirjanduse ühiskondlik oluline roll ohus, millel on tõsised tagajärjed avaliku teadmistele ja demokraatlikule protsessile.