Presidente Donald Trumpi hiljutine visiit Madalmaadesse tähistas olulist muudatust USA poliitikas seoses arenenud tehisintellekti (AI) kiipide ekspordiga. See reis oli katkestus varasematest piirangutest, mis olid suunatud tundlike tehnoloogiate leviku kontrollile. Oma ringreisil kiitis Trump heaks suuremad AI kiibilepingud oluliste Gulli riikidega, eriti Araabia Ühendemiraatide (AÜE) ja Saudi-Araabiaga. Need tehingud hõlmasid ulatuslikke koostööprojekte juhtivate USA tehnoloogiafirmade nagu Nvidia, AMD ja OpenAI ning nende Gulli partneritega. See poliitikamuutus on osa laiemast USA strateegiast, mis seob juurdepääsu tipptasemel AI kiipide tehnoloogiale põhjalike kaubandusläbirääkimistega. Selle lähenemisega erineb varasematest eksportikontrollidest, mida kehtestas Joe Bideni administratsioon, mille eesmärk oli takistada tundliku tehnoloogia ülekannet Hiinaga seotud riikidele. Muudatusega avatakse uks liitlastegulli riikidele, et nad saaksid saada arenenud AI tehnoloogiaid kaubanduslepingute raames, tugevdades seeläbi majanduslikke ja tehnoloogilisi sidemeid. Uue lähenemise konkreetne tulemus on Saudi-Araabia avaldus investeerida umbes 600 miljardit dollarit USA-sse. See suur investeering rõhutab USA ja Gulli riikide vahelise majandusliku koostöö sügavust, mis tuleneb hiljutistest lepingutest. Lisaks laienevad mitmed teised firmasid peale AI kiipide tootjate kiiresti piirkonnas.

Eriti tõstab nende seas esile ettevõtteid nagu Scale AI, Google ja teised suured tehnoloogiaettevõtted, kes kiirendavad oma tegevust Lähis-Idas tänu soodsale ärikeskkonnale ja strateegilistele võimalustele, mida need partnerlused pakuvad. Samas on see poliitikamuutus tekitanud riikliku julgeoleku ekspertide seas muresid. Kritiseerijad hoiatusid, et laialdane arenenud AI kiipide eksportimine Gulli riikidesse võiks ohtu seada USA pikaajalise liidripositsiooni AI arendamisel. Nad kardavad, et selline tehnoloogia võiks juhuslikult tugevdada autoritaarseid režiime, millest mõned on seotud Hiinaga ja millele võiksid võimendada adversaarsetes väed tundliku AI võimekuse. Vastased väidavad samuti, et see strateegia lähtub vastuollu Trumpi kauaaegse "America First" poliitikaga. Nad leiavad, et kriitiliste AI-tehnoloogiate välismaale suunatud arendamine ohustab kodumaist innovatsiooni ja vähendab USA kontrolli võtmetehnoloogiate üle. See võib nõrgestada Ameerika võimet suunata AI tulevikku ning rakendamist. Spetsiifilised küsimused hõlmavad võimalust, et välisriigid võivad kuritarvitada ultra-massiivseid AI mudeleid, millel on nende tehnoloogiate kasutamine, mis võib mõjutada jälgimise ja küberoperatsioonide valdkondi. Samuti on mure strateegilise sõltuvuse kasvamise pärast USA ja Gulli riikide vahel, mis võiks tulevikus keerulisemaks muuta majandus- ja välispoliitilisi otsuseid. Kokkuvõttes vallandas Trumpi Lähis-Ida reis märkimisväärse ümberpaigutuse USA AI ekspordi poliitikas, soodustades tihedamat tehnoloogilist koostööd Gulli partneritega ning lõdvendades varasemaid ekspordipiiranguid. Kuigi see algatus lubab oodata olulisi majanduslikke investeeringuid ja tugevamaid kaubandussuhteid, tõstatab see samal ajal olulisi küsimusi riikliku julgeoleku, tehnoloogilise ülekaalu ja USA välispoliitika trajektoori kohta. Muutuv olukord nõuab hoolikat järelevalvet, kuna majanduslikud hüved ja tehnoloogilise juhtpositsiooni kaitse seisavad tasakaalus ja muutuvad aina keerulisemaks globaalse konkurentsi suurenedes.