Kui Ameerika Ühendriigid navigeerivad keerulise kunstliku intelligentsi reguleerimise väljakutseid, tekivad märkimisväärsed pingeid föderaalse püüdluse ja osariikide seadusandlike algatuste vahel. See peegeldab laiemat arutelu innovatsiooni, riikliku julgeoleku, avaliku turvalisuse ja tarbijakaitse vahel ning AI arengut juhtivas ökosüsteemis. Trumpi administratsiooni ajal võttis föderaalvalitsus kasutusele deregulatsioonilise lähenemisviisi, tühistades laialdased AI regulatsioonid ning edendades investeeringuid AI-arendusse, et positsioneerida end globaalmaastikul juhtivaks, eriti konkurentide nagu Hiina vastu. Senat üldiselt toetab piiratud föderaalseid regulatsioone, eelistades poliitikaid, mis soodustavad innovatsiooni ilma takistavate barjääridega, mis võiksid tehnoloogilist arengut aeglustada. Tehnoloogiajuhid jagavad muresid liigse regulatsiooni pärast, mis võib innovatsiooni pärssida. OpenAI tegevjuht Sam Altman hoiatab rangeid Euroopa stiilis regulatiivseid raame kasutuselevõttu, uskudes, et need võiksid USA globaalset konkurentsivõimet kahjustada. Vastupidiselt on osariigi seadusandjad aktiivselt edendanud AI-ga seotud poliitikaid, esitades 2024. aastal üle 550 AI-iga seotud seaduseelnõu 45 osariigis. Need käsitlevad eetilisi ja sotsiaalseid küsimusi nagu deepfake-desinfo, kallutatud AI-mõistmise diskrimineerimine ning tarbijakaitsed kahjulike AI rakenduste vastu.

See osariikide tegevuslaine tuleneb pettumusest föderaalvalitsuse näilise tegevusetuse pärast ning osariigid püüavad kohandada meetmeid enda prioriteetide järgi. Kuid see killustunud lähenemine on saanud kriitikat. Vastased väidavad, et eri osariikide seadused võivad tekitada ettevõtetele riiklikul tasandil nõuete täitmise väljakutseid ning põhjustada õiguslikku ebakindlust, mis võib inovatsiooni pidurdada. Tõsiasi, et on ettepanek kehtestada föderaalne moratoorium, mis pidi peatama uute osariikide AI-seaduste vastuvõtmise, on tekitanud avalikku vastukaja ning arutelusid föderaalse ja osariikide võimu jagamise üle. Hoolimata jagunemistest ilmneb Kongressis ka kaheparteiline koostöö, näiteks seadusandlus, mis kriminaliseerib AI-ga loodud seksuaalvägivõtteid – selge näide AI tehnoloogia väärkasutusest. Selline koostöö näitab kasvavat tunnustust vajaduse järele ühtse föderaalse järelevalve järele. Eksperdid ennustavad, et suurenev poliitiline ja avalik tähelepanu viib tõenäoliselt varsti rohkemate ametlike regulatiivsete raamistikudeni. Täielik föderaalse regulatsiooni kehtestamine peetakse vältimatuks, et ühtlustada õigusstandardeid, pakkuda arenguteejuhiseid arendajatele ja tarbijatele ning tagada AI areng kooskõlas eetiliste ja turvalisuse kaalutlustega. Kokkuvõttes seisab USA teerajale, kus on võimuvõitlus kas silmaklapid ees või aktiivsete osariikide poliitikate vahel. Selle trendi eesmärk on suurema föderaalse kaasatuse ja regulatsiooni saavutamine, et harmoniseerida praegu killustatud poliitikavälja ning edendada vastutustundlikku AI innovatsiooni tulevikus.