Google DeepMine juhi Demis Hassabis ennustab, et tehisintellekt üldinimliku intelligentsuse tasemel (AGI)—arvutid, mille kognitiivsed võimed on samal tasemel kui inimeste—on vaid viis kuni kümme aastat eemal. Hassabis uuris 60 Minutes intervjuus, kuidas tehisintellekt kiiresti areneb, et mitte ainult mõista maailma nüansirikkamalt ja lahendada olulisi probleeme, vaid ka arendada kujutlusvõimet. Ta kirjeldas tehisintellekti arengut eksponentaalse kõvera järgi, mille kiirendust on toonud suurenenud tähelepanu, ressursid ja talent. Hassabis, arvutiteadlane ja neuroteadlane, kes on DeepMind (mille Google omandas 2014) asutaja, on juba pikka aega huvitunud sügavamatest küsimustest teadvuse ja reaalsuse kohta, mis on motiveerinud ka tema AI tööd. Tema meeskond saavutas edusammu AI mudeliga, mis suutis ennustada proteiinistruktuure—ülesannet, mis varem võttis aastaid; DeepMind’i AI suutis ennustada 200 miljonit proteiinistruktuuri ühe aastaga ning see saavutus oli seotud Nobeli preemiaga. Tehisintellekti areng jätkub kiiresti ning mõnikord ületab isegi oma valdkonna ootusi. Näiteks DeepMind’i projekt Astra, mis on AI kaaslane, võimeline nägema, kuulma ja vestlema suurel hulgal inimteadmust, on sellele hea näide. Astra katsetati kunstiteoste äratundmise ja loomingulise tõlgendamisega, mis näitab AI arenguvõimeid, mis tulenevad autonoomsetest õppeprotsessidest, mitte otsesest programmeerimisest.

Praegu treenitakse DeepMind’i AI mudelit "Gemini" reaalse maailma ülesannete jaoks, nagu piletite broneerimine ja tellimuste esitamine ning oodatakse, et robotid hakkavad peagi oskama mõista, mõelda ja täita keerukaid juhiseid. Hassabis usub, et humanoidsed robotid või muud robotid saavad praktilisi panuseid teha juba mõne aastaga. Kuigi praegused AI-d ei ole eneseteadlikud ega teadvusel, ning enese teadvustamine ei ole Hassabise vahetu eesmärk, rõhutab ta, kui oluline on esiteks luua intellektuaalsed tööriistad, mis aitavad arendada neuroteadust. Ta märgib, et AI-l puudub endiselt tõeline kujutlusvõime, kuna olemasolevad süsteemid on põhimõtteliselt inimteadmiste kogumid ning nad ei genereeri veel tõeliselt uusi küsimusi ega hüpoteese. Vaatamata kiirele arengule näeb Hassabis AI-st suurt kasu, nagu ravimite arendamise revolutsioonist—võimalik, et mitmeaastased protsessid lühenevad kuudeks või nädalateks—andes võimaluse saavutada „radikaalset küllust“ ja elimineerida puudust. Samas rõhutab ta ohutusmeetmete ja turvalisusparanduste tähtsust ning väljendab muret, et kurjategijad võiksid valesti kasutada AI-d ning kuidas säilitada kontroll, kui see muutub üha iseseisvamatmaks. Hassabis pooldab koordineeritud globaalseid pingutusi juhtivate organisatsioonide ja riikide vahel, et süstida AI-sse moraali- ja turvalisussüsteeme, võrdledes seda väärtuste ja piiride õpetamisega lastele.