Generatiivse tehisintellekti (Gen-AI) kiire areng on tekitanud arutelu selle potentsiaalsete ohtude haldamise kohta, mis on viinud ettepanekuteni kehtestada ülemaailmsed regulatsioonid. USA-s on erinevad seaduseelnõud esitatud nii osariikide kui ka föderaalsel tasandil, samal ajal kui EL-is on AI-seadus ja digitaalse ühtse turu (DSM) seadus seadnud esiplaanile regulatsiooni. Siiski tuleks tehisintellekti riskide lahendamisel rõhutada hariduse tähtsust kolmel peamisel põhjusel. Esiteks on AI-ajastul kriitiline mõtlemine, kohanemisvõime ja iseseisev õppimine olulised oskused. Hariduse kaudu saavad inimesed jääda kursis viimaste arengute ja potentsiaalsete ohtudega, edendades valvsuse ja proaktiivse kaasamise kultuuri. Teiseks muudavad tehisintellekti põhised tööriistad meie töötegemise viisi.

Oluline on integreerida sellised tööriistad meie igapäevastesse rutiinidesse, alates koolist kuni koduni, et valmistuda tuleviku töökohaks. Nii nagu kalkulaatorite ja interneti esialgset vastuvõttu saatis kõhklus, kuid lõpuks võeti need omaks, on oluline õpetada tehisintellekti tööriistade kohta võimalikult varakult. Lõpuks tekitavad tehisintellekti regulatsiooni keerukused küsimusi regulatsioonide suutlikkuse kohta kaasas käia tehnoloogiliste edusammudega. Kuigi regulatsioon pole vananenud, peab haridus seda täiendama, arvestades tehisintellekti arengu kiiret olemust ja regulatiivsete meetmete võimalikke piiranguid. Kuna AI rakenduse tööriistad jätkavad meie maailma kujundamist, on oluline mõista nende poolt kaasnevaid riske, samas kui kasutame nende potentsiaali tootlikkuse, loovuse ja tervise parandamiseks. Reguleerimise ja hariduse rõhutamise kaudu saame tagada, et tehisintellekt parandab meie elu ja ühiskonda tervikuna.