24. aprillil 2025 algatas digitaalmeedia kirjastusfirma Ziff Davis föderaalkohtus Delaware’ osariigis suure ulatusega autoriõiguste rikkumisega seotud kohtuasja OpenAI vastu. Kohtuasja keskmes on väited, et OpenAI, mida toetab Microsoft, kasutas ebaseaduslikult Ziff Davis’i autoriõigustega kaitstud sisu oma tehisintellekti süsteemide, sealhulgas populaarse vestlusrobot ChatGPT, treenimiseks. Ziff Davis, silmapaistev meediaühendus, mille väljaanded on näiteks ZDNet, PCMag, CNET, IGN ja Lifehacker, väidab, et OpenAI kasutas teadlikult ja süstemaatiliselt nende autoriõigustega kaitstud materjale ilma nõusolekuta. Ettevõte märgib, et see lubamatu kasutus oli ulatuslik ning hoolikalt kavandatud, tekitades olulisi muresid intellektuaalomandi kaitse osas muutuvate tehisintellekti arengute valguses. See kohtumenetlus on osa laiemast trende, kus väljaannete, autorite ja artistide vahel tõukavad suuri AI-ettevõtteid, nagu OpenAI, Google ja Meta Platforms, kohtusse autoriõigustega kaitstud materjali kasutamise eest ilma nõusolekuta, et täiustada oma generatiivseid tehisintellekti tehnoloogiaid. Põhiküsimus on, kui palju võivad AI-ettevõtted kasutada kaitstud materjali oma mudelite treenimiseks, mitte rikkudes intellektuaalomandi õigusi. Vastuseks on OpenAI väitnud, et nende treeningandmed põhinevad avalikult kättesaadaval teabel ning nad tegutsevad õigusemõistmise raames, mis lubab piiratud ulatuses autoriõigustega kaitstud materjali kasutamist teatavatel tingimustel.

Ettevõte rõhutab, et neil on suur lugupidamine intellektuaalomandi õiguste vastu, ning samal ajal püüavad teha edusamme tehisintellektis. Ziff Davis’i esindaja keeldus täiendavatest kommentaaridest seoses kohtuasjaga, piiratades avalikult teadaolevat seisukohta vaid kohtumenetluses esitatud informatsioonile. Vaidlus Ziff Davis’i ja OpenAI vahel tõstab esile kasvavad pinged sisuloojate ning tehnoloogiaettevõtete vahel seoses autoriõiguste piiridega digitaliseeritud ajastul, eriti kuna tehisintellekti tehnoloogia muutub üha keerukamaks ja levinumaks. See juhtum võib avaldada kaugeleulatuvaid mõjusid AI arendamise tulevikule, eriti treeningandmete hankimise ning kasutamise osas. Kuna tehisintellekt integreetub sügavamalt ühiskonda ja tööstusse, muutuvad intellektuaalomandi õigused, õiglane kasutus ja eetilised küsimused AI treeningandmete osas üha olulisemaks. Selle kohtuasja otsus võib seada olulisi pretsedente, mis mõjutavad tulevikus sisuloojate ning tehnoloogiaettevõtete tegevust nende keerukate küsimuste lahendamisel. See vaidlus toob esile üha vajalikumad selgemad õigusraamistikud AI-tehnoloogiate väljakutsete lahendamiseks. Hetkel on laialdane arutelu, kuidas kehtivad autoriõigusseadused kehtivad AI treeningmeetoditele, ning pooled pooldavad oma positsioonidele soodsamat tõlgendust. Ziff Davis’i kohtuasjaga OpenAI vastu tähistab laiemat võitlust selle nimel, kuidas tasakaalustada algsete looja õigusi ja tehnoloogilise arenguga, mis sõltub suurandmete analüüsist. Nii looval kogukonnal kui ka AI tööstusel on selliseid juhtumeid jälgimas, mõistes, et nende tulemused mõjutavad tõenäoliselt tulevasi AI poliitikaid ja praktikaid. Kiirete generatiivse AI arengute ja selle laialdase kasutuselevõtu taustal on see kohtuvaidlus pöördelise tähtsusega samm teadvustades intellektuaalomandi, tehnoloogilise innovatsiooni ning loovtööde kaitse küsimusi 21. sajandil.